1992. aasta oli iseseisvuse taastanud Eestile keeruline aeg – rasked majanduslikud olud, vene vägede jätkuv viibimine Eesti territooriumil, kuritegevus. Kuid sellesse aastasse jäävad ka olulised sündmused, mis mõjutasid eestimaalaste elu. Suvel võeti käibele oma raha – Eesti kroon, sügisel tuli kokku Riigikogu VII koosseis ja valiti Eestile president. Arendati hoogsalt välissuhtlust ja algasid läbirääkimised Venemaaga vägede väljaviimiseks. 

OLULISED SÜNDMUSED

11. jaanuaril kehtestati Eestis talongimajandus. Ühele inimesele oli ette nähtud 0,5 l piima päevas, 1,5 kg leiba nädalas, 400 g võid kuus, 500 g juustu kvartalis. 

23. jaanuaril kuulutas Ülemnõukogu oma otsusega Eesti Vabariigi territooriumil asuva endise Nõukogude Liidu relvajõudude halduses oleva vara Eesti Vabariigi omandiks. 

24. veebruaril tähistati ametlikult Eesti Vabariigi sünnipäeva. 

13. aprillil kuulutas Ülemnõukogu end ainsaks seadusandlikuks võimuks riigis.

Avalduse sisu on kinnitus, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kui seaduseandlik riigivõimuorgan
teostab riigivõimu ning vastutab riikluse ülesehitamise ja säilimise eest kuni uue Riigikogu
kokkuastumiseni. Ja kinnitus, et põhiseaduse rahvahääletus ning uue Riigikogu valimised
viiakse läbi seaduslikult.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik Peet Kask

Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 
avaldus, mille on esitanud keskfraktsioon? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 59 
rahvasaadikut, vastu on 4, erapooletuks jäid 9. Avaldus on vastu võetud. 
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Ülo Nugis

14.–15. aprillil toimusid Pärnus Eesti ja Venemaa riiklike delegatsioonide ametlike läbirääkimiste esimene voor, kus oli arutlusel Vene vägede väljaviimine, piiriküsimus, majandus ja sotsiaal-humanitaarküsimused. Läbirääkimised kestsid vahelduva eduga aasta lõpuni, aga olulist edasiminekut ei saavutatud. 

25. mail sai Eesti Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmesriigiks.

20. juunil tuli käibele Eesti kroon. Määrati Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes, 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark.  

28. juunil võeti rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mis hakkas kehtima 3. juulil. 

1. juulil jõustus Eesti piiril ühtne viisarežiim ja välismaalased said siseneda Eestisse ainult viisaga. 

20. augustil registreeriti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt Vabariigi Presidendi kandidaatideks Lennart Meri (11 491 toetusallkirja), Arnold Rüütel (21 009), Lagle Parek (10 839) ja Rein Taagepera (14 887).

20. septembril toimusid Riigikogu VII koosseisu ja Vabariigi Presidendi valimised.

Fotod: P. Langovits, T. Veermäe
EFA

Valimistel osalenud valimisliidud ja parteid

Valimisliit Isamaa	Valimisliit Mõõdukad
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond	Eesti Maa-Keskerakond
Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond	Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei
Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit	Valimisliit Rohelised
Eesti Liberaaldemokraatlik Partei	Eesti Roheline Liikumine
Vabariiklaste Koonderakond	Erakond Eesti Rohelised
Valimisliit Vasakvõimalus	Keskkonnakaitse- ja noorteühendus „Euroopa noorte metsaaktsioon Eestis“
Eestimaa Kommunistlik Partei	Ühendus Roheline Maardu
Valimisliit Demokraadid	Roheline Rügement
Eesti Demokraatlik Liit	Valimisliit Eesti Kodanik
Kodanikeühendus Gratia	Eesti Vabariigi Partei
Revali Karskete Rammumeeste Selts	Noarootsi Tervisliku Eluviisi Selts
Sõltumatu rühmitus Põlevik	Valimisliit Sõltumatud Kuningriiklased
Sõltumatu usukogudus „Sõprade kirik“	Eesti Rojalistlik Partei
Sõltumatu missioonifond Logos	Rojalistlik Ühendus Vaba Toome
Valimisliit Kindel Kodu	Valimisliit „Halastus“
Eesti Koonderakond	Eesti Ettevõtjate Erakond
Eesti Maaliit	Põllumeeste Kogu
Eesti Demokraatlik Õigusliit	Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Valimisliit Rahvarinne	Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond
Eestimaa Rahvarinne	Loodusseaduse Partei
Eesti Rahva-Keskerakond	Eesti Invaühingute Liit
Eesti Naisliit	Eesti Pensionäride Liit
Eestimaa Rahvuste Ühendus	Üksikkandidaadid

Kohtade jaotus Riigikogus

Isamaa	29
Kindel Kodu	17
Rahvarinne	15
Mõõdukad	12
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei	10
Eesti Kodanik	8
Sõltumatud Kuningriiklased	8
Eesti Ettevõtjate Erakond	1
Rohelised	1

Ükski presidendikandidaat ei saanud nõutaval hulgal hääli ja ei osutunud valituks. Arnold Rüütel sai 195 743 (41,8 %), Lennart Meri 138 317 (29,5 %), Rein Taagepera 109 631 (23,4 %) ja Lagle Parek 19 837 (4,2 %) häält.

5. oktoobril toimus Riigikogu VII koosseisu esimene istung. 

Esimeheks valiti Ülo Nugis, aseesimeesteks Tunne Kelam ja Edgar Savisaar. 

VII Riigikogu liikmed

Riigikogu VII koosseisu esimene istung
Riigikogu fotoarhiiv

Riigikogu juhatus: esimees Ülo Nugis, aseesimehed Tunne Kelam ja Edgar Savisaar
Riigikogu juhatuse valimine
Riigikogu fotoarhiiv

Presidendi valimistel Riigikogus kandideerisid Arnold Rüütel ja Lennart Meri (rahvahääletusel kaks enam hääli saanud kandidaati). Vabariigi Presidendiks valiti Lennart Meri (59 poolthäält).

21. oktoobril kinnitas president Lennart Meri ametisse taasiseseisvunud Eesti esimese põhiseadusliku valitsuse, peaministriks nimetati Mart Laar.

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA RIIGIKOGU VII KOOSSEISU NING VALITSUSE POOLT VASTU VÕETUD ÕIGUSAKTE

27. jaanuaril võttis Ülemnõukogu vastu kaitseteenistuse seaduse 

26. veebruaril võttis Ülemnõukogu vastu kodakondsusseaduse rakendusotsuse  

11. märtsil võttis Ülemnõukogu vastu põllumajandusreformi seaduse, mis nägi ette ühistatud vara tagastamise või kompenseerimise   

6. aprillil võttis Ülemnõukogu vastu Riigikogu valimisseaduse   

11. mail võttis Ülemnõukogu vastu Euroopa Majandusühenduse ja Eesti Vabariigi kaubavahetuse ja äri- ning majanduskoostöö lepingu 

20. mail võttis Ülemnõukogu vastu kolm Eesti Panga poolt ette valmistatud seadust üleminekuks oma rahale: rahaseadus, seadus Eesti krooni tagamise kohta ja välisvaluuta seadus 

16. juunil andis valitsus välja Eesti Vabariigi passimäärustiku, mille alusel hakati väljastama sinikaanelisi Eesti kodaniku passe. Uus dokument ühendas endas nii siseriikliku isikutunnistuse kui ka välispassi 

7. oktoobril võttis Riigikogu vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi õigustes Heinrich Mark teatas oma volituste üleandmisest seaduslikult valitud riigivõimuorganitele  

20. oktoobril võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse seaduse

11. novembril võttis Riigikogu vastu autoriõiguse seaduse

17. novembril võttis Riigikogu vastu loomakaitseseaduse

8. detsembril võttis Riigikogu vastu Riigikohtu esimehe ametisse nimetamise seaduse

16. detsembril võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse ning Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse nimetamise seaduse

VÄLISKÜLALISI

Rohkem lugemist veebinäitusel Meie parlament ja aeg