NII ME ELASIME SIIS …

AASTA OLI 1991

30 aastat tagasi sai Eesti taas iseseisvaks. 20. augustil 1991 kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Sellele eelnesid ja järgnesid olulised poliitilised sündmused, mis mõjutasid ka kodanike igapäevaelu.

1991. aasta algas traagiliste sündmustega Leedus ja Lätis, mis tõid kaasa inimohvreid. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium moodustas Eesti Vabariigi Erakorralise Kaitsenõukogu, mille liikmeiks olid Arnold Rüütel (esimees), Edgar Savisaar ja Ülo Nugis.

13. jaanuaril toimus Tallinnas Vene NFSV Ülemnõukogu esimehe Boriss Jeltsini kohtumine Balti riikide juhtidega, ajendatuna veristest sündmustest Vilniuses. Tehti ühisavaldus üksteise riikliku suveräänsuse tunnustamise kohta. Boriss Jeltsin pöördus Vene sõjaväelaste poole üleskutsega hoiduda relvade kasutamisest. Foto: T. Veermäe
Rahvusarhiiv

15. jaanuaril toimusid Tallinnas Toompeal, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel jm Interrinde ja streigikomitee miitingud. Nõuti Ülemnõukogu ja valitsuse tagasiastumist. Et hoida ära Toompea ründamist, rajati barrikaadid. Fotod: T. Malsroos
Eesti Rahvusraamatukogu

24. veebruaril tähistati taas riiklikult Eesti Vabariigi aastapäeva. Foto: T. Volmer
Rahvusarhiiv

1. märtsil jõustunud politseiseadusega asus miilitsa asemel tööle politsei

3. märtsil toimus Eesti iseseisvusreferendum, millest võttis 82,86% valimisõiguslikest elanikest ja 77, 83% referendumil osalenuist pooldas iseseisvuse taastamist. Foto: P. Langovits
Rahvusarhiiv

16. märtsil toimus Eesti Kongressi IV istungjärk. Otsustati hakata välja andma Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi

29. märtsil kohtusid Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja välisminister Lennart Meri Washingtonis USA presidendi George Bushiga. Foto:
Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn, 2011.

19.–22. augustil toimus NSV Liidus sõjaväeline riigipöördekatse ja 19. augustil ületas Pihkva 76. õhudessantdiviisi soomuskolonn Luhamaa piiripunkti, dessantväelasi saadeti Tallinna ka lennukiga ja reidile jõudis kaks dessantlaeva. 20. augusti pealelõunal saabusid dessantväelased Tallinna. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust.

Kell 23.03 kinnitas Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest

21. augustil tungisid dessantväelased teletorni. Teletorni lõplikult hõivata ei õnnestunud, ETV saated katkesid, aga Eesti Raadio jätkas tegevust. Pärast riigipöördekatse ebaõnnestumist lahkusid dessantväelased Eestist.

Eesti iseseisvuse tunnustamine
Nord, 1992, nr. 14.

22. augustil tunnustas Island Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. Samal päeval tunnustasid teineteise iseseisvust Eesti ja Leedu, päev hiljem Eesti ja Läti

23. augustil keelustas valitsus NLKP ja EKP tegevuse. Raudtee, laevandus ja üleliidulise alluvusega tehased kuulutati Eesti riigi omandiks.

Tallinnas võeti maha Lenini kuju. Foto: H. Leppikson
Rahvusarhiiv

29. augustil avasid Eesti ja Rootsi välisministrid esimese välisriigi saatkonnana Tallinnas Rootsi saatkonna. Foto: T. Veermäe
Rahvusarhiiv

4. septembril Edgar Savisaar ja NSV Liidu KGB esimees Vadim Bakatin kirjutasid alla protokolli KGB likvideerimise kohta Eestis (nn Savisaare-Bakatini leping)

8. septembril korraldas Eestimaa Rahvarinne Tallinna lauluväljakul suurürituse Vabaduse laul. Foto: T. Veermäe
Rahvusarhiiv

13. septembril alustas Tallinnas tegevust Ülemnõukogu ja Eesti Komitee esindajatest moodustatud Põhiseaduse Assamblee, kelle ülesandeks oli uue põhiseaduse väljatöötamine. Foto: H. Leppikson
Rahvusarhiiv

17. oktoobril võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu maareformi seaduse, mille kohaselt kuulus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisele, asendamisele või kompenseerimisele endistele omanikele või nende õigusjärglastele