Kas Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiibid, mis kujunesid “analoogmaailmas”, on piisavalt vastupidavad ka kiirelt arenevas digitaalses maailmas? Artiklikogumik “General Principles of EU Law and the EU Digital Order’ käsitleb üldiste põhimõtete rolli digiteerimise ajastul ja digiteerimise (võimalikku) mõju ELi õiguse põhiprintsiipide teooriale.
Loe edasi “ELi õiguse põhiprintsiibid ja digiajastu”
Lissaboni lepinguga kasutusele võetud Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne viis, kuidas Euroopa Liidu (EL) kodanikud saavad ELi kujundamises kaasa lüüa neile olulistes teemades, kutsudes Euroopa Komisjoni üles esitama uusi õigusakte, milles liidul on volitus tegutseda.
Kodanikualgatust peab toetama vähemalt 1 miljon ELi kodanikku, kes elavad vähemalt 7 liikmesriigis. Kusjuures kõigi 7 liikmesriigi puhul on nõutav minimaalne allakirjutanute arv, mis Eestil on pärast 1. veebruari 2020 registreeritud algatuste puhul 4 935. Künnised vastavad igast liikmesriigist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvule, mis on korrutatud Euroopa Parlamendi liikmete koguarvuga.
Euroopa Kodanikualgatuse lehelt saab teada, et hetkel on kokku registreeritud 75 algatust, millest 6 on olnud edukad ja millest 12 osas allkirjade kogumine veel kestab.
Nii on olnud edukad näiteks sellised algatused, milles käsitletakse vee ja kanalisatsiooni inimõigusena; milles keelustatakse põllumajandusloomade puuris pidamist; milles kutsutakse üles kaitsma inimesi, kes on rahvus- või keelelises vähemuses.
Hetkel kogutakse allkirju näiteks sellistele algatustele, kus soovitakse päästa mesilased, muutes põllumajandustootmist kekkonnasõbralikumaks; kus soovitakse kehtestada tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis; kus kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tugevdama tegevust pakiliste kliimaprobleemide lahendamiseks, et kliima soojenemine ei ületaks 1,5 °C. Nende ja teiste algatuste ning menetluse kohta saab täpsemat infot Euroopa Kodanikualgatuse veebilehelt.
Vt ka Euroopa Parlamendi lehte Teie teenistuses.
Kodanikualgatuse riiklikuks kontaktpunktiks Eestis on Siseministeerium.
Justiitsministeerium on avalikuks teinud eelnõu, millega võetakse autoriõiguse seadusesse üle direktiivist tulenevad muudatused. Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks ministeeriumitele ja huvigruppidele. Direktiivist tulenevalt peavad muudatused olema jõustatud hiljemalt 7. juuniks 2021.
Eelnõu ning seletuskirjaga on võimalik tutvuda siin.
Suurimad muudatused rahvusraamatukogu jaoks on teksti- ja andmekaeve ning kaubanduskäibest väljas olevate teoste regulatsioonid. Teksti- ja andmekaeve vaba kasutuse erand on autoriõiguse seaduses sätestatud juba varasemalt, kuid direktiiviga ühtlustatakse Euroopa Liidu üleselt selles osas autoriõiguse sätteid.
Loe edasi “Autoriõiguse seadust muutev eelnõu on avalik”
4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste konventsioon sätestas õigused, mida riigid peavad täitma. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele; omandile.
Eesti liitus konventsiooniga 16. aprillil 1996.
Euroopa Nõukogu eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Euroopa Nõukogu asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani.
Eesti ühines Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993.
Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel asutati
Euroopa Inimõiguste Kohus
Euroopa Inimõiguste Kohus, lahendid
Euroopa Inimõiguste Kohus, küsimused ja vastused
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid Riigi Teatajas
parlafon.com 