Traditsioonilise arusaama kohaselt annab õigus olla unustatud üksikisikule võimaluse takistada meedias isiklike, eraelu puudutavate faktide avaldamist, kui infol puudub uudisväärtus või avalik huvi. Interneti ja tehnoloogia arengu tõttu on arusaamad ja käsitlused muutunud ning mõiste „õigus unustamisele” tähendus palju mitmetahulisem. Lisandunud on muuhulgas isikuandmetele juurdepääsu, kontrolli ja andmete kustutamise küsimused, ka tasakaalu leidmine sõnavabaduse ja privaatsuse kaitse vahel. Õigust unustamisele tunnustatakse riigiti erinevalt, kuid teema on aktuaalne nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Seetõttu on Ius Comparatum – global studies in comparative law sarjas ilmunud kogumik A comparative study of the emergent right’s evolution and application in Europe, the Americas, and Asia hea võrdlusmaterjal 15 riigi (Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Belgia, Tšehhi, Suurbritannia, Rumeenia, Türgi, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Jaapani, Taiwani) praktikast. Üldiste väärtuste ja põhimõtete (Euroopa vs. Ameerika) kõrval käsitletakse riigisisest õigust, kohtupraktikat ning andmekaitsega seotud Euroopa Liidu õigust.
Loe ka:
(artiklite puhul tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida)
Zetoony, David. The EU GDPR : General Data Protection Regulation : answers to the most frequently asked questions. – Chicago, Illinois : American Bar Association, 2018. – XXIII, 359 lk.
Besnik Muçi ; Eugerta Muçi. Defining the right to be forgotten and its relationship with freedom of expression // European Journal of Economics, Law and Social Sciences. Vol. 4 (2020), issue 1, p. 26-37.
De Baets, Antoon. A historian’s view on the right to be forgotten // International Review of Law, Computers & Technology. Vol. 30 (2016), issue 1-2, p. 57-66.
Frield, Paul. A new European Fundamental Rights Court: the German Constitutional Court on the right to be forgotten // European Papers. Vol. 5 (2020), issue 1, p. 447-460.
Graves, Laura ; Nagisetty, Vineel ; Ganesh, Vijay. Does AI remember? Neural networks and the right to be forgotten (2020)
Klass, Nadine. Das Recht auf Vergessen(-werden) und die Zeitlichkeit der Freiheit // Zeitschrift für Urheber- und Medienrecht (2020) Nr. 4, S. 265-278.
Kühling, Jürgen. Das „Recht auf Vergessenwerden“ vor dem BVerfG – November(r)evolution für die Grundrechtsarchitektur im Mehrebenensystem // Neue Juristische Wochenschrift (2020) Nr. 5, S. 275-280.
Tirosh, Noam. Reconsidering the ‘right to be forgotten’ – memory rights and the right to memory in the new media era // Media, Culture & Society. Vol. 39 (2017), issue 5, p. 644-660.
Vaata lisaks:
Rand, Britt. „Õigus olla unustatud” otsingumootorite tulemustes uue isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt : magistritöö / Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond, eraõiguse osakond ; juhendaja: Karin Sein. – Tartu : Tartu Ülikool, 2020. – 89 lk. (TÄISTEKST)
Salumaa-Lepik, Kärt. Quo vadis „õigus olla unustatud”? // Õiguskeel (2020) nr. 1.
Susi, Mart. The right to be forgotten // The Cambridge handbook of new human rights : recognition, novelty, rhetoric (2020), p. 287-299.
Torop, Henri. Õigus olla unustatud – kas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigus? : magistritöö / Tartu Ülikool, õigusteaduskond, avaliku õiguse osakond ; juhendaja: Lauri Mälksoo. – Tartu : Tartu Ülikool, 2018. – 98 lk. (TÄISTEKST)
Wulff, Carsten Martin. The influence of the international courts on new human rights developments – the example of the right to be forgotten. – Tallinn : Tallinna Ülikool, 2020. – (TÄISTEKST)
parlafon.com 
1 Pingback-viide