Otsi

Open Search
Kuu

oktoober 2020

Õigus olla unustatud

The right to be forgotten : a comparative study of the emergent right’s evolution and application in Europe, the Americas and Asia / ed. by Franz Werro. – Cham : Springer, 2020. – VI, 318 lk.

Traditsioonilise arusaama kohaselt annab õigus olla unustatud üksikisikule võimaluse takistada meedias isiklike, eraelu puudutavate faktide avaldamist, kui infol puudub uudisväärtus või avalik huvi. Interneti ja tehnoloogia arengu tõttu on arusaamad ja käsitlused muutunud ning mõiste „õigus unustamisele” tähendus palju mitmetahulisem. Lisandunud on muuhulgas isikuandmetele juurdepääsu, kontrolli ja andmete kustutamise küsimused, ka tasakaalu leidmine sõnavabaduse ja privaatsuse kaitse vahel. Õigust unustamisele tunnustatakse riigiti erinevalt, kuid teema on aktuaalne nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Seetõttu on Ius Comparatum – global studies in comparative law sarjas ilmunud kogumik A comparative study of the emergent right’s evolution and application in Europe, the Americas, and Asia hea võrdlusmaterjal 15 riigi (Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Belgia, Tšehhi, Suurbritannia, Rumeenia, Türgi, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Jaapani, Taiwani) praktikast. Üldiste väärtuste ja põhimõtete (Euroopa vs. Ameerika) kõrval käsitletakse riigisisest õigust, kohtupraktikat ning andmekaitsega seotud Euroopa Liidu õigust.

Loe ka:
(artiklite puhul tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida)
Zetoony, David. The EU GDPR : General Data Protection Regulation : answers to the most frequently asked questions. – Chicago, Illinois : American Bar Association, 2018. – XXIII, 359 lk.

Besnik Muçi ; Eugerta Muçi. Defining the right to be forgotten and its relationship with freedom of expression // European Journal of Economics, Law and Social Sciences. Vol. 4 (2020), issue 1, p. 26-37.

De Baets, Antoon. A historian’s view on the right to be forgotten // International Review of Law, Computers & Technology. Vol. 30 (2016), issue 1-2, p. 57-66.

Loe edasi “Õigus olla unustatud” →
1

ÜRO 75

ÜRO 75 : kujundame tulevikku koos
Hetke trendid maailmas
ÜRO keskkonnaprogrammi rahandusalgatus (UNEP FI)

ÜRO loodi 24. oktoobril 1945, kui harta olid ratifitseerinud Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamus teisi allakirjutanuid. ÜRO on oma tegevusaja jooksul viinud läbi kümneid rahuvalveoperatsioone, aidanud kaasa koloniaalstaatusest vabanenud riikide taasiseseisvumisele, abistanud näljahädalisi ning suurte keskkonnakatastroofide ohvriks langenud piirkondi. Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991.

ÜRO aruandes „Report of the UN Economist Network for the UN 75th Anniversary: Shaping the Trends of Our Time“ uuritakse viit megatrendi: kliimamuutused; demograafilised muutused, rahvastiku vananemine; linnastumine; digitaalsete tehnoloogiate esile kerkimine ja ebavõrdsus – mis mõjutavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi. Tuleb teha jõupingutusi, et tagada tegevuskava 2030 täielik täitmine ja seada alus järgmise 75 aasta jooksul kaasavale, jätkusuutlikule ja õiglasele tulevikule.

13. oktoobril 2020 Genfis toimunud UNEP FI ülemaailmsel ümarlaual teemal „Finantseeriv ringlus“ arutati, kuidas finantsasutused saavad aidata globaalset majandust ümber kujundada, muutes meie tarbimis- ja tootmisviisi. ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEPi uus raport „Financing Circularity: Demystifying Finance for the Circular Economy“ toob välja finantsasutuste kriitilise rolli ringluskasvu edendamisel, investeerides ettevõtetesse, mis lähenevad säästlikumalt tootmisele ja tarbimisele.

Üleminek ringmajandusele, mis kasutab ressursse tõhusamalt, minimeerides samal ajal reostust, jäätmete ja süsinikdioksiidi heitkoguseid, võib tekitada triljoneid dollareid ärivõimalusi, kaitstes samal ajal meie ökosüsteemide tervist. Aruandes tuuakse välja finantsasutuste võimalused ringluse suurendamiseks ja uuritakse mitmes sektoris juba toimuvaid üleminekuid. Ringmajandusse liikumine võib aastaks 2030 toota 4,5 triljonit USA dollarit aastatoodangut, aidates samal ajal saavutada säästva arengu eesmärke, kaitsta meie ökosüsteemide tervist ja võimaldada jätkusuutlikku taastumist pärast COVID-19 pandeemiat. Pangad, kindlustusandjad ja investorid võivad mängida kriitilist rolli, pakkudes ettevõtetele finantstooteid, mis aitavad kaasa ringmajandusele, säästavad
loodusvarasid ja väldivad raiskamist või vähendavad seda. Finantsasutustel puudub praegu teadlikkus ringlusest, samuti teadmised, tooted ja teenused ärivõimaluste ärakasutamiseks.

Ärimudelite kasv nõuab struktuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi, sealhulgas innovatsiooni toodete ja teenuste kujundamisel ja tootmisel; põllumajanduse sisendite vähendamine; toidujäätmete vähendamine ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamine tarneahelate läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Aruande jaoks küsitletud finantsasutused tõdesid, et ringlusse võtmise suurendamiseks on võimalusi hoonete ning ehituse, toiduainete ja põllumajanduse, kemikaalide ja elektroonika sektoris. Aruandes uuritakse nendes sektorites juba käimasolevaid üleminekuid, samuti töötleva tööstuse, rõivaste ja moe, kaevandamise ja energeetika valdkonnas ning innovatsioonis sellistes valdkondades nagu digitaalne tehnoloogia.

Keskkonnateemalisi raamatuid loe veel Rahvusraamatukogu õigusteaduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis ja ÜRO keskkonnalehelt
https://www.unepfi.org/category/publications/
ÜRO e-raamatuid loe
UN iLibrary

0

Vaimse tervise kuu. Raamat teismeliste suitsiidist.

Williams, Terry. Teenage suicide notes : an ethnography of self-harm. – New York : Columbia University Press, [2017]. – 254 lk.

Oktoober on vaimse tervise kuu ning 10. oktoober on ülemaailmne vaimse tervise päev. Sellega seoses on seekordne raamatututvustus sotsioloogia valdkonnast ning see räägib teismeliste enesetappudest ning enesetapukirjadest. Tingimata on tegu väga kurva ja tumedat tooni raamatuga, kuid praegusel ajal, kui koolikius ei toimu enam ainult kooliseinte vahel, vaid on kolinud ka kübermaailma, on sellistest teemadest teavitamine oluline. Raamatu autor Terry Williams on sotsioloogiaprofessor, kes on spetsialiseerunud teismeliste eludele, kultuurile, uimastite kuritarvitamisele, jõukudesse kogunemisele ning vägivallale. Selles raamatus uuris ta aga, mis viis kümmet noort inimest enesetapumõteteni ning kuidas nad end raskel ajal väljendasid.

Loe edasi “Vaimse tervise kuu. Raamat teismeliste suitsiidist.” →
0

Parlamentidevaheline Liit (IPU) – tagasivaade 2019. aastale

Kuidas mõõta rahvusvaheliste organisatsioonide, erinevate mõttekodade ja liitude tööd? Tulemuste näitamine on oluline ning Parlamentidevahelise Liidu (Inter-Parliamentary Union, IPU) 2019. aasta tegevusaruanne keskenduski saavutatule, st ülevaates ei antud aru tehtust, vaid tehtu mõjust. IPU-l on kaheksa strateegilist eesmärki: tugevate demokraatlike parlamentide toetamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, inimõiguste kaitse, rahu tagamine, parlamentidevahelise dialoogi edendamine, noorte võimestamine, parlamentide kaasamine globaalse arengu eesmärkide elluviimiseks ning globaalses valitsemises demokraatlike põhimõtete juurutamine.

Loe edasi “Parlamentidevaheline Liit (IPU) – tagasivaade 2019. aastale” →
0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑