Ilmus väljaanne Naised Eesti parlamendis, 1917-1940 ja 1992-2019.

Väljaanne  annab ülevaate Eesti parlamendi naisliikmete elust ja tegevusest kahel ajaperioodil: 1917-1940 ja 1992-2019. Väljaande põhiosa koostati Eesti Rahvusraamatukogus 2010. aastal veebiväljaandena, mida on hiljem täiendatud. Perioodi 1917–1940 elulood on põhjalikumad ja varustatud mahuka bibliograafilise materjaliga. Kaasaegsete elulugude käsitlus on napisõnalisem ja lingid viitavad enamasti Riigikogu ja Eesti Rahvusraamatukogu väljaannetele.  

Pisut statistikat. Aastatel 1992–2015 on Riigikokku valitud 98 naist. XIII Riigikogu koosseisu lõpuks oli neist Riigikogu kolmes koosseisus tegutsenud 12, neljas 6 ja viies 2  (Kristiina Ojuland ja Liina Tõnisson). Riigikogu juhatusse on valitud 6 naist. Ene Ergma oli Riigikogu esimees kolme koosseisu jooksul aastatel 2003-2006 ja 2007-2014. Esimeseks nais-aseesimeheks oli Siiri Oviir (1999-2001), hiljem on aseesimehed olnud Maret Maripuu ja Ene Ergma (2006-2007), Kristiina Ojuland (2007-2009), Keit Pentus-Rosimannus (2009-2010) ja Laine Randjärv (2011-2014). Komisjonides on naiste esindatus koosseisuti küllaltki erinev, kõige vähem on neid olnud keskkonna- ja maaelukomisjonis, kõige rohkem Euroopa Liidu asjade, sotsiaal- ja kultuurikomisjonis. Ainuke komisjon, kus naised pole kordagi juhtpositsioonis (esimees/aseesimees) olnud ongi keskkonnakomisjon, vaid korra on üks neist positsioonidest olnud naiste käes maaelu-, riigikaitse- ja õiguskomisjonis. Kaheksa Eesti naist on kuulunud ka Euroopa Parlamenti. 

Alates 1992. aastast on Riigikogu koosseisude ja tegevuse kohta  ilmunud mitu väljaannet. Kõige põhjalikumad on statistikakogumikud, neid on ilmunud viis: esimesena kolme koosseisu koondkogumik, edasi koosseisude kaupa. Riigikogu statistikakogumikud: VII, VIII ja IX koosseis, X koosseis, XI koosseis, XII koosseis, XIII koosseis. Sealt leiab täpseid andmeid Riigikogu liikmete kohta alates valimistest ja tegutsemisest fraktsioonides, komisjonides, välisdelegatsioonides jm. Alates IX koosseisust on ilmunud Riigikogu liikmete elulooülevaated „101  lühielulugu“: Riigikogu IX koosseis, Riigikogu X koosseis, Riigikogu XI koosseis, Riigikogu XII koosseis, Riigikogu XIII koosseis (inglise keeles, „101 biographies“).    

Eesti naise teekond poliitikasse  

Pisut varasemast ajaloost 

Juba Eesti esimesse valitud parlamenti, Asutavasse Kogusse (1919-1920), kuulus 9 naist. Eesti  põhiseaduse loomiseks Asutava Kogu liikmetest moodustatud komisjoni töös osalesid Minni Kurs-Olesk ja Emma Asson. 1920. aastal vastu võetud põhiseaduse põhiõiguste peatükk sätestas: “Kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Ei või olla avalikõiguslikke ees-, õigusi ja paheõigusi, mis olenevad sündimisest, usust, soost, seisusest või rahvusest.” 

“Ma tahtsin siiski naisterahvana selle poolt rääkida, et see tähtis eelnõu saaks 1. lugemisel vastu võetud. Vene revolutsioon tõi meile suure kingituse: esimest korda valimistele minna. Pean ütlema, et põhiseaduse kokkuseadmisel ühtki häält kuuldavale ei tulnud, kes oleks julgenud meilt neid õigusi võtta. [—] Väga tarvilik on, et demokraatlikus riigis meie, naised, avalikust elust osa võtame. Mispärast läheb meie meesorganisatsioonidel nii haledasti? Kui meestööline tahab oma organisatsioonis millegi eest võidelda, siis on sagedasti tema naine see, kes ütleb: jää parem koju ja ära pista oma pead tulde. Kui intelligent naisterahvas meest tagasi hoiab, siis seisab see ettevaatus selles, et tema ei ole harjunud avalikust elust osa võtma, ta ei oska mitte hinnata seda, mis meie tervitame. Ei või olla avalikke eesõigusi ja paheõigusi, mis olenevad soost.”  
Minni Kurs-Oleski sõnavõtust Eesti Vabariigi põhiseaduse I lugemisel Asutavas Kogus. Asutava Kogu protokoll nr 134, 28. mai 1920. 

Minni Kurs-Olesk 
Foto: Parikas. Rahvusarhiiv 

Viiteid ja lugemist Asutava Kogu ja Riigikogu valimistest ning meie naisliikumisest ja naistest poliitikas 

Naised poliitikas : poliitikaülevaade / Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tallinn, 2019. 

Eesti Vabariigi naisministrid : koguteos naistest poliitika tipus / Eesti Naisüliõpilaste Selts, Tartu Ülikooli eetikakeskus. Tartu, 2007.  

Soolise võrdõiguslikkuse seadus : kommenteeritud väljaanne / Kristiina Albi, Janek Laidvee, Ülle-Marike Papp, Mari-Liis Sepper.  Tallinn, 2010. 

Euroopa Parlamendi, Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel osalenud kandidaatide ja hääletustulemuste kohta saab lugeda lehelt valimised.ee 

I Riigikogu liikmed. Tallinn, 2019. 

III Riigikogu valimised : 15. – 17. mail 1926 = Élections au parlement : de 15. – 17. mai 1926. Tallinn, 1927. 
* Naisvalijate osakaalust lk 8-9, 11, 26 

IV Riigikogu valimised : 11. – 13. maini 1929 = Élections au parlement : de 11. – 13. mai 1929. Tallinn, 1929. 
*Naisvalijate osakaalust lk 8-9, 28  

V Riigikogu valimised 21. – 23. maini 1932 = Élections au parlement : de 21. – 23. mai 1932. Tallinn, 1932. 
* Naisvalijate osakaalust lk 8-9, 20, 22, 24, 26,  28, 30, 32, 34, 36, 38 (siin ka kandidaatide järjekord valimisnimekirjas, aga eesnimesid pole) 

Rahvuskogusse kandideerijad (sh 1 naine):  Rahvuskogu Esimese Koja liikmete kandidaatide nimekiri. Riigi Teataja Lisa, 1936, 27.11., lk 4622-4624. 

 Jaak Valge. Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu. Tallinn, 2019. 

Valitud ja valitsenud : Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917-1999. Tallinn, 1999. 

Asutava Kogu kandidaatide registreerimisnimekirjad Rahvusarhiivis 
(pole lõplikud nimekirjad, nõuab Saagasse sisselogimist)

Helmi Mäelo. Eesti naine läbi aegade. Tallinn, 1999. 

Marie Reisik. Naisliikumine Eestis. – Eesti : maa. Rahvas. Kultuur. Tartu, 1926, lk 936-940. 

Naiskoondiste märgukiri Vabariigi Valitsusele uue perekonnaõiguse eelnõu vastu. – Naiste Hääl, 1931, nr 7/8, lk 99–100. 

Helmi Jansen. Mida peame tegema? Kuidas tõsta naise mõju poliitilisele ja majanduslikule elule. – Naiste Hääl, 1929, nr 10, lk 205–206.  

Helmi Jansen. Meie naispoliitika lähema tuleviku sihtjooni. – Naiste Hääl, 1930, nr 5, lk 66–69.  

Helmi Jansen. Üheõigusluse pettepilt. – Naiste Hääl, 1931, nr 10, lk 139-141. 

Minni Kurs-Olesk. Miks puuduvad Riigikogus naissaadikud? Erinimekirja küsimus Naisliidus. – Vaba Maa, 31. juuli 1924, lk 2. 

Johanna Päts. Meie naiskongressid. – Naiste Hääl, 1930, nr 11, lk 171–173. 

Marie Reisik. Miks ma kandideerin Riigikokku ja miks ma kuulun keskerakonda?. – Naiste Hääl, 1932, nr 5, lk 52. 
  

“Eesti Naisliidu ringides on juba paar korda üles kerkinud mõte, kas mitte iseseisvate naisnimekirjadega valimistele minna. Ma olen igal juhusel selle vastu vaielnud, pean seda sootu ekslikuks, isegi õnnetuseks naisasjale. [—] Hea küll, meie seaks oma naisnimekirja kokku. See ei ole raske. [—] Nüüd kerkib aga kohe üles platvormi küsimus, mis tähe all meie valimistele läheks. See on juba kaugelt keerulisem küsimus. Naistesse puutuvad küsimused? [—] Olen Asutava Kogu liige olnud, olen kauaaegne Tartu linnavolinik, pean otsekoheselt tunnistama, et Riigikogus ega kohalistes parlamentides ei tunta tarvidust naissaadiku järele, kelle valijad teda ainult sellest seisukohast jälgivad, kas tema ka küllalt tragilt naisasja eest sõdib? Meie oleme sunnitud tervet tööd kaasa tegema. Ma ei teaks ka ühtki asja nimetada, mis meisse, naistesse, ei puutuks, kuigi vahest kaudselt.” 

Minni Kurs-Olesk. Miks puuduvad Riigikogus naissaadikud? Erinimekirja küsimus Naisliidus. Vaba Maa, 31. juuli 1924, lk 2.  

Valik  lisalugemist naistest poliitikas, naiste õigustest ja valmisõigustest

Gender and elections : shaping the future of American politics / edited by Susan J. Carroll, Richard L. Fox. Cambridge : Cambridge University Press, 2018. – xvi, 319 lk. : ill.    4th ed.

Gender parity and multicultural feminism : towards a new synthesis / Ruth Rubio-Marín and Will Kymlicka (editors). Oxford : Oxford University Press, 2018.

LIGIPÄÄS RR arvutivõrgus ja välisvõrgus RR autoriseeritud kasutajatele

Gender, religion, & family law : theorizing conflicts between women’s rights and cultural traditions / edited by Lisa Fishbayn Joffe and Sylvia. Waltham, Mass. : Brandeis University Press, 2013.

LIGIPÄÄS RR arvutivõrgus ja välisvõrgus RR autoriseeritud kasutajatele

Botting, Eileen Hunt. Wollstonecraft, Mill, and Women’s Human Rights . New Haven : Yale University Press, c2016.

Täistekst

Manea, Elham. Women and Shari’a law : the impact of legal pluralism in the UK. London ; New York : I.B.Tauris, 2016. -x, 301 lk.

Ross, Susan Deller.  Women’s human rights : the international and comparative law case-book. Philadelphia : University of Pennsylvania Press, [2008].

LIGIPÄÄS RR arvutivõrgus ja välisvõrgus RR autoriseeritud kasutajatele

Artikleid

Bailliet, Cecilia M. A Nordic Approach to Promoting Women’s Rights within International Law: Internal v. External Perspectives // Nordic Journal of International Law, 2016, vol. 85, no. 4, pp. 368-394.

Täistekst andmebaasi Heinonline kasutajaõiguste olemasolul

Biin, Helen ; Albi, Anneli. Suffrage and the nation: women’s vote in Estonia // The struggle for female suffrage in Europe : voting to become citizens. Leiden ; Boston, 2012. (International studies in sociology and social anthropology ; vol. 122). Pp. 111-125.

LIGIPÄÄS RR arvutivõrgus ja välisvõrgus RR autoriseeritud kasutajatele

Douglas, Joshua A. The Right to Vote under Local Law // George Washington Law Review,  2017, vol. 85, no. 4, pp. 1039-1111.

Täistekst andmebaasi Heinonline kasutajaõiguste olemasolul

Hearn Croshal, Kathleen. Let’s Celebrate! Commemorating 100 Years of Women’s Right to Vote // Colorado Lawyer, 2020, vol. 49, no. 2, pp. 4-7.

Chuseda, Richard H. The Temperance Movement’s Impact on Adoption of Women’s Suffrage  // Akron Law Review, 2019, vol. 53.

Täistekst andmebaasi Westlaw kasutajaõiguste olemasolul

Johnson, Margaret E. Lessons Learned from the Suffrage Movement  // Maryland Bar Journal, 2020, vol. 2, no. 1,  pp. 115-119.

Merril, Brit ; Nash, Adrienne. Women in the Law: Refreshing our Collective Memory // Utah Bar Journal, 2017 , vol. 30, no. 6, pp. 38-45.

Rubio-Marin, Ruth. The achievement of female suffrage in Europe : on womeǹs citizenship // International Journal of Constitutional Law (2014) no. 1, pp. 4-34.

LIGIPÄÄS RR arvutivõrgus ja välisvõrgus RR autoriseeritud kasutajatele

Prättälä, Kari. Finland celebrates centenary of women’s right to vote and stand in municipal elections

Sulkunen, Irma. Finnish women’s suffrage from the international perspective

A History of the Vote in Canada : Women and the Vote

Timeline of women’s suffrage

Infograafika UN Women veebilehelt

Naiste esindatus ühiskonnas – UN Women