Otsi

Kuu

veebruar 2020

Digitaliseerimine ja teadustegevus

 

OECD aruandes „The Digitalisation of Science, Technoligy and Innovation“ uuritakse digitaliseerimise mõju teadusele, tehnoloogiale ja innovatsioonile ning sellega seotud tagajärgi poliitikale. Digitaaltehnoloogia muudab mitmekesiselt ja kaugeleulatuvalt seda, kuidas teadlased töötavad ja teevad koostööd. Neid arenguid uurides hinnatakse selles raamatus ka digitaliseerimise mõju pikaajalistele poliitilistele teemadele, alates juurdepääsust riiklikult rahastatavatele uurimisandmetele, tehnoloogia levitamisele ja selle kasutuselevõtule ettevõtete poolt.

Uuritakse ka uusi ülesse kerkivaid teemasid, mille hulka kuuluvad tehisintellekti ja plokiahela rollid teaduses ja tootmises, biotehnoloogia digitaliseerimisel tehtud edusammud ja digitaliseerimise võimalikud probleemid.

Digitaliseerimine muudab uuendusprotsesse, alandab tootmiskulusid, edendab ühist ja avatud innovatsiooni, ähmastab piire tootmise ja teeninduslike uuenduste vahel ning oluliselt kiirendab uuendustsükleid.

Nõuetekohase kasutamise korral võiksid digitaaltehnoloogiad edendada teadust, tõsta elatustaset, aidata kaitsta looduskeskkonda ja parandada poliitikakujundamist.

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Põhiseadus kui põhi seadus

Weber, Albrecht. European constitutions compared. – München : Beck, 2019. – XVII, 221 lk.

Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 100 aastat tagasi, täpsemalt 15. juunil 1920. Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumisest möödus 2019. aasta 1. detsembril 10 aastat. Põhiseadusest räägitakse sel puhul palju rohkem kui tavaliselt, ka põhiõigustega seonduv satub sagedamini aruteluteemade hulka. See on hea põhjus pöörata suuremat tähelepanu põhiseaduse tähendusele ja põhiseaduses sätestatule.

Meie kogusse on jõudnud põhjalik uurimus Euroopa riikide põhiseadustest, nende ühisjoontest ja eripäradest. Raamatu European constitutions compared autor, emeriitprofessor Albrecht Weber võrdleb riikide põhiseadusi. Käsitluse pidepunktideks on terminoloogia, põhiseaduse mõiste ja funktsioon, põhimõtted, kaitse, muutmine, põhiseaduseõiguse allikad jms. Peatutakse ka võimude lahususel, põhiseaduslikel institutsioonidel ja riigivõimu korraldusel põhiseaduse vaates. Kokku 14 peatükki põhjalikku analüüsi, sh Euroopa Liidu, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning kohtupraktika mõju põhiseadusõigusele.

Loe edasi “Põhiseadus kui põhi seadus”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑