2020. aasta algusest on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) e-raamatukogu kõigile kasutajatele tasuta IMF eLibrary

E-raamatukogu võimaldab  juurdepääsu perioodikaväljaannetele, raamatutele ja uuringutele.
Climate Change and Financial Risk / Pierpaolo Grippa ; Jochen Schmittmann ; Felix Suntheim. –
Finance & Development, Vol.56 (2019).
Artikkel tugineb 2019. aasta oktoobri ülemaailmse finantsstabiilsuse aruande 6. peatükile.
Kliimamuutused on juba reaalsus. Üha raevukamad tsüklonid ja pikenenud põuad hävitavad infrastruktuuri ja hävitavad elatusvahendid ning aitavad kaasa massilisele rändele. Tõusvate temperatuuride vastu võitlemiseks võetavad meetmed, mis on seni olnud ebapiisavad, võivad ärimaailmas tekitada probleeme nagu fossiilkütuste hiiglased äratavad vajaduse taastuvate energiaallikate järele ja autotootjad kiirendavad investeeringuid puhtamatesse sõidukitesse.

Kuid kliimamuutuste majanduskulude mõõtmine on alles pooleli. Me saame hinnata ilmastikuolude muutumise ning sagedasemate ja intensiivsemate loodusõnnetuste koheseid kulusid, kuid suurem osa võimalikest kuludest jääb tüüpilise majandusanalüüsi piiridest välja. Kliimamuutuste majanduslik mõju tõenäoliselt kiireneb, ehkki mitte sujuvalt. Näiteks võib merevee taseme tõus ja äärmuslike ilmastikunähtuste suurem esinemissagedus põhjustada majaomanikele kahju ja kinnisvara väärtust vähendada. Tulevaste põlvkondade jaoks sõltub kahju ulatus täna tehtavatest poliitilistest valikutest.

Global Financial Stability Report, October 2019 : Lower for Longer / Washington, D.C. : International Monetary Fund, 2019. – 106 lk.

2019. aasta oktoobri ülemaailmses finantsstabiilsuse aruandes määratletakse globaalse finantssüsteemi praegused peamised nõrgad kohad nagu ettevõtete võlakoormuse suurenemine, institutsionaalsete investorite suurenenud riskantsemate ja mittelikviidsete varade osalus ning arenevate riikide kasvav sõltuvus välislaenudest. Aruandes tehakse ettepanek, et poliitikakujundajad leevendaksid neid riske rangema ettevõtete järelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve kaudu, tugevdades järelevalvet ning rakendades ettevaatlikke riigivõla haldamise tavasid ja raamistikke tärkava turumajanduse ja piirialade turumajanduse jaoks.

Võlakirjafondidel, mis omavad umbes 1,7 miljardi dollari väärtuses varasid, võib võlgade suurenemise korral tekkida raskusi investorite viivitamatu tagasimaksmisega, väitis IMF ja ka hoiatas, et fikseeritud tulumääraga turgude probleemid võivad destabiliseerida maailma finantssüsteemi.
Hoiatus langeb kokku kasvavate hirmudega, et fikseeritud tulumääraga turgudel on arenenud ohtlik hinnamull, kus võlakirjad, mille väärtus on 15 miljardit dollarit – umbes veerand kogu valitsuste ja ettevõtete emiteeritud võlgadest – kauplevad negatiivse tootlusega.

Negatiivsed intressimäärad tähendavad, et hinnad on tõusnud nii kõrgele, et investorid saavad võlakirja tähtaja lõpuni hoidmisel intressi ja põhiosa kaudu tagasi vähem, kui nad maksid.