Otsi

Kuu

september 2019

Tulevik on praegu

„Meie maailm, nagu me seda tunneme ja tulevik, mida me soovime, on ohus.“ Nii alustab oma eessõna üleilmse kestliku arengu 2019. aasta aruandele ÜRO peasekretär António Guterres. Aruande „Tulevik on praegu: teadus kestliku arengu saavutamise teenistuses” koostajad nõuavad kiiret ja kooskõlastatud tegutsemist ning hoiatavad, et eesmärgi – vaesuseta maailm, kus on tagatud kõigi heaolu – saavutamine aastaks 2030 on endiselt võimalik, kuid ainult siis, kui inimeste ja looduse vahelised suhted muutuvad põhjalikult ja sotsiaalne ebavõrdsus väheneb.

reportfuture3Majanduskasvu saavutamine materiaalsete kaupade tarbimise suurendamisega ei ole globaalsel tasandil enam tulemuslik. Prognooside kohaselt peaks materjalide globaalne kasutus aastatel 2017–2060 peaaegu kahekordistuma, 89 gigatonnilt 167 gigatonnini, vastavalt kasvavad ka kasvuhoonegaaside heitkogused ja tootmise muud toksilised mõjud. Senise kursi muutmiseks peab maailm teadusliku lähenemisega ümber kujundama inimtegevuse võtmevaldkonnad, sealhulgas toidu, energia, tarbimise, tootmise ning linnade olemuse ja toimimise, arvestades keskkonnahoidu ja inimeste heaolu. reportfuture5Eesmärgi saavutamine nõuab tugevat poliitilist tahet ja pühendumust ning tuleb silmas pidada, et puuduvad kõigile sobivad lahendused. Oma panuse saavad anda kõik, üksikisikutest riikideni.

Aruandega saab tutvuda siin

reportfuture6

Eesti õigusbibliograafia ja Vabariigi Presidendi bibliograafia

Eesti õiguskirjandus ühes andmebaasis 

Eesti õigusbibliograafia (BIE) on andmebaas, mis sisaldab Eestis ilmunud õiguskirjandust, Eesti õigusteadlaste töid ja Eesti õigussüsteemi kohta välismaal ilmunut. BIE_infograafikaPNG

Andmebaas on heaks abiliseks kõigile, kelle jaoks on oluline kiirelt leida õigusalast materjali –  tudengile, spetsialistile, juristile, õiguse ajalooga tegelejale jne.

Andmebaasi leiab aadressilt www.nlib.ee/bie  Loe edasi “Eesti õigusbibliograafia ja Vabariigi Presidendi bibliograafia”

Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis

Ülemaailmne majanduskriis mõjutas kogu Euroopat, kuid tabas mitmeid eurotsooni riike valusamalt kui teisi. Vaatamata sellele, et on ilmunud arvukalt majanduskriisi käsitlusi, jääb arusaamine poliitiliste otsuste mõjust integratsioonile ebamääraseks. Mida tähendab eurooplaseks olemine? Loe edasi “Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis”

100 aastat maareformist Eestis

10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis sai aluseks ulatuslikule maareformile Eestis. Maaga seotud ümberkorraldused olid radikaalsed, samas Eesti riikliku iseseisvuse oluliseks eeltingimuseks.

Maaseaduse vastuvõtmise kronoloogia Asutavas Kogus:

26. aprill – Maaseaduse komisjoni valimine // Asutava Kogu 1. istungjärk. Protokoll nr. 4. 1919 a.

25. juuli – Maaseaduse eelnõu – maaseaduse komisjoni ettepanek // Asutava Kogu 2. istungjärk. Protokoll nr. 39 (12). 1919. a.

Loe edasi “100 aastat maareformist Eestis”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑