Raamatu põhisõnumiks on, kuidas automatiseerimine, tehisintellekt ning robotid muutuvad aina levinumaks pea igas majandusharus ning kuidas see toob kaasa paljude töökohtade kaotuse. Raamat on kirjutatud ehk veidi liiga mustades toonides, kuid just nii Ford seda kõike näeb. Kindlasti on aga tegu väga huvitava teosega, mille ka ise läbi lugesime. Järgnevalt soovimegi teiega veidi pikema postituse näol jagada üht-teist põnevat, mis seal kirjas.
Kui esialgu tehnoloogia lihtsalt toetas töötajaid ning aitas kaasa tööviljakusele, siis nüüd oleme jõudnud aega, kus masinad on muutunud tasapisi ise töötegijateks. Kõik on ilmselt kuulnud, et ohustatud on inimesed, kelle töö ei nõua eriliselt suuri oskuseid. Ford aga juhib tähelepanu sellele, et tegelikult on ohustatud kõik tööd, mis on nö rutiinsed ehk ettearvatavad ning sellised on enamik töid. Ta küsib, et kui kellegi tööülesandeid annaks õpetada inimesele, kes uuriks detailselt senini tehtud tööde ajalugu (kõik, mis on kuidagi fikseeritud), siis miks ei saaks seda õpetada ühel päeval ka robotile.
Legendaarseks näiteks robotite võimekusest on IBM loodud robot Deep Blue, mis võitis 1997. aastal malemängus Garri Kasparovit. Hiljem arendati seda edasi ning sellest sai Watson – robot, kes võitis mälumängusaate Kuldvillak. Kui malemängus on kindlad reeglid, mida robotile õpetada, siis Kuldvillak on mälumäng ning see ei toetub pea määramatule hulgale teadmistepagasile, mis eeldab head keeletaju ning ka väiksemaid nüansse, nagu näiteks naljadest ja sõnakõlksudest arusaamist. Watsonile õpetati kokku umbes 200 miljonit lehekülge erinevaid fakte (pea kogu Wikipedia, sõnaraamatud, kirjandusteosed, ajalehtede arhiivid, veebilehed jm) ja see oligi tema teadmistebaas, millega saade võita.
Aina suuremad muutused on toimumas tootvas tööstusharus. Olukord on inimtööju mõttes halvem riikidele, mis suuremalt jaolt keskenduvadki tootmisele – näiteks Hiina. Hiinas on muutus silmnähtav: 1995 ja 2002 aastate vahel kaotas tootvas tööstuses töökoha umbes 15% inimestest ehk kokku 16 miljonit inimest. Samuti on tule all teenindussektor, kus on tänapäeva arenenud majandusega riikidest tööl suurem osa inimestest. Ka teenindussektori muutuseid on vast kõik näinud, näiteks sularahaautomaadid, kohvi- ja maiustusteautomaadid, iseteeninduskassad. Numbriliste näitajatena võib tuua näiteks gigant Amazoni, mille ladudes oli 2018. aasta seisuga tööl üle 100 000 roboti.
Fordi sõnul on ohustatud ka ajakirjanikud. Näitena on toodud Quill, mis loodi selleks, et kirjutada spordiuudiseid, edastamaks objektiivseid fakte. Quill on võimeline läbi töötama suurtes kogustes andmeid ja selle põhjal kirjutama ingliskeelse uudise. Kuid andmete tõlgendamine ja hinnangute andmine jääb Fordi sõnul ka tulevikus siiski inimeste teha.
Oluliseks märksõnaks raamatus on loomulikult masinõpe – tehnika, mille käigus arvuti töötab läbi andmeid ning selle alusel kirjutab programmi, mis põhineb avastatud statistilistel suhetel. Masinõpe hõlmab endas tavaliselt kaht sammu: algoritm, mida treenitakse andmeid õppima ning seejärel hakkab ta lahendama sarnaseid probleeme uute andmetega. Üks tavaline näide masinõppest on e-mailide spämm-filter. Algoritmi on treenitud läbi miljonite e-mailide kategoriseerima, mis on rämpskiri ja mis ei ole. Mitte keegi ei istu näiteks Google kontoris arvuti taga ega vaata üle inimeste e-kirju, otsustamaks nupuvajutusega, mis on spämm ja mis ei ole.
Ka loovat tööd on robotitega katsetatud. Näiteks juulis 2012 esitas Londoni Sümfooniaorkester Alan Turningi 100. sünniaastapäeva puhul kompositsiooni „Transits – Into an Abyss“. Tegu oli esimese korraga, kui eliitorkester mängis muusikat, mis oli loodud täielikult arvuti poolt. Londoni Ülikooli loodud programm The Painting Fool aga suudab fotode põhjal identifitseerida inimeste emotsioone ja seejärel maalida pildi, mis kuvab nende emotsionaalset olekut. Ford kirjutab siinkohal, et tema mõte pole, et robotid hakkavad tõrjuma ka loovinimesi, vaid näidata, milleks robotid võimelised on.
Üks huvitav peatükk puututab tervishoidu. USAs sureb aastas 98 000 patsienti meditsiiniliste apsakate tõttu, näiteks kirjutatakse neile kogemata välja vale doos ravimeid. Robotid aga inimlikke eksimusi ei tee. Eelnevalt oli juttu IBM superarvutist Watson. 2011. hakkas Watson tegema koostööd MD Anderson Vähikeskusega Texase Ülikooli juures. Ülesandeks sai leukeemia diagnoosimine eesmärgiga teha seda paremini kui arst. Näiteks 2016. aastal tuvastas Watson haruldase leukeemiavormi kõigest 10. minutiga. Watson on plaanitud teha interneti kaudu ligipääsetavaks nii, et sellest saaks võimas ressurss kõikjal asuvatele arstidele.
Vananeva rahvastikuga riikides on oluliseks küsimuseks veel see, kes aitaks hooldada inimesi, kes enam iseseisvalt hakkama ei saa. Näiteks juba 2005. aastal oli Jaapanis 700 000 hooldustöötajat vähem, kui tegelikult tarvis oleks. Ka selles vallas on robotitel tulevikku. Üks märkimisväärsemaid innovatsioone on motoriseeritud eksoskelett HAL – liikumismasinast robotülikond, mis oleks pärit justkui mõnest ulmefilmist. HAL on 20 aasta uurimus- ja arendustöö tulemus. Selles olevad sensorid on võimelised püüdma ja interpreteerima selle kandja ajust tulevaid signaale. Kui inimene, kes seda ülikonda kannab, mõtleb püsti tõusmisele ja jalutamisele, hakkab ülikond tööle ning inimest selles abistama. HAL on juba praegu kasutusel sadades Jaapni haiglates ja hooldekodudes.
Raamatu lõpupoole tuleb jutu ka superintellektist ja singulaarsusest ehk ajahetkest, millest alates tehnoloogiline areng hakkab kulgema inimestele hoomamatul ja kujuteldamatul moel ning kiirusel. Muidugi räägitakse superintellektiga kaasnevatest ohtudest. Näiteks see võib üle kavaldada finantsturge, manipuleerida juhtidega, arendada relvi, millest inimmõistus aru ei saa, murda sisse sõjaväe süsteemidesse, elektrisüsteemidesse jpm. Üks singulaarsusteooria tuntuima eeskõneleja Ray Kurzwelli olulisemaid ennustusi on idee, et lõpuks saame masinatega üheks. Inimesed saavad ajuimplantaadid, mis tõstavad tohutul moel intelligentsustaset. Samuti on singulaarsusteooria pooldajate seas levinud idee surematusest – nad ei eelda, et nad surevad. Teadus ja tehnoloogia arenevad aina pöörasema kiirusega edasi ning ning elu jooksul ilmub piisavalt sageli uusi innovatsioone, mis pikendavad eluiga. Näitena on toodud oma mõistuse „üleslaadimine“ mõnesse tuleviku arvutisse või robotisse.
Veel kirjutab Ford raamatus muutustest põllumajanduses, hariduses, autotööstusest, suurandmetest, pilvetehnoloogiast ja paljust muust.
Raamat on saadaval Rahvusraamatukogu 5. korrusel asuvas ühiskonnateaduste saalis.
Loe tehisintellektist veel.
parlafon.com 
1 Pingback-viide