Rise of the robots : technology and the threat of a jobless future / Martin Ford – New York : Basic Books, 2016 – 334 lk.

Raamatu põhisõnumiks on, kuidas automatiseerimine, tehisintellekt ning robotid muutuvad aina  levinumaks pea igas majandusharus ning kuidas see toob kaasa paljude töökohtade kaotuse. Raamat on kirjutatud ehk veidi liiga mustades toonides, kuid just nii Ford seda kõike näeb. Kindlasti on aga tegu väga huvitava teosega, mille ka ise läbi lugesime. Järgnevalt soovimegi teiega veidi pikema postituse näol jagada üht-teist põnevat, mis seal kirjas.

Kui esialgu tehnoloogia lihtsalt toetas töötajaid ning aitas kaasa tööviljakusele, siis nüüd oleme jõudnud aega, kus masinad on muutunud tasapisi ise töötegijateks. Kõik on ilmselt kuulnud, et ohustatud on inimesed, kelle töö ei nõua eriliselt suuri oskuseid. Ford aga juhib tähelepanu sellele, et tegelikult on ohustatud kõik tööd, mis on nö rutiinsed ehk ettearvatavad ning sellised on enamik töid. Ta küsib, et kui kellegi tööülesandeid annaks õpetada inimesele, kes uuriks detailselt senini tehtud tööde ajalugu (kõik, mis on kuidagi fikseeritud), siis miks ei saaks seda õpetada ühel päeval ka robotile.

Legendaarseks näiteks robotite võimekusest on IBM loodud robot  Deep Blue, mis võitis 1997. aastal malemängus Garri Kasparovit. Hiljem arendati seda edasi ning sellest sai Watson – robot, kes võitis mälumängusaate Kuldvillak. Kui malemängus on kindlad reeglid, mida robotile õpetada, siis Kuldvillak on mälumäng ning see ei toetub pea määramatule hulgale teadmistepagasile, mis eeldab head keeletaju ning ka väiksemaid nüansse, nagu näiteks naljadest ja sõnakõlksudest arusaamist. Watsonile õpetati kokku umbes 200 miljonit lehekülge erinevaid fakte (pea kogu Wikipedia, sõnaraamatud, kirjandusteosed, ajalehtede arhiivid, veebilehed jm) ja see oligi tema teadmistebaas, millega saade võita.

Loe edasi “Robotitest ja tuleviku tööturust” →