Kas me alati tunneme oma võimalusi ühiskonnaelu korraldamises kaasa rääkida? Võib julgelt väita, et osalusdemokraatia on viimaste aastakümnetega tugevnenud.

Näiteks 2014. aastal võttis Riigikogu vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millega loodi võimalus esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras ettepanek (kollektiivne pöördumine) Riigikogu pädevuses oleva kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja.

Riigikogu XIII koosseisu jooksul võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist. Kõige rohkem muret teevad nende pöördumiste põhjal otsustades Eesti inimestele keskkonnaküsimused (veelindude tapmine, Narva-Jõesuu metsade säilitamine, põlevkivienergeetikaga seonduv jm) ja sotsiaaltemaatika (esimeste haiguspäevade

hüvitamine, hoolduskindlustus, ravikanep). Mitme valdkonna alla võib lugeda Rail Balticu projektiga seotud mured. Kollektiivse pöördumise saab esitada siit: Rahvaalgatus.ee. Samuti saab siin toetada teiste algatusi, mis tunduvad ühiskonnale vajalikud.   

Euroopa Liidu tasandil võimaldavad seda teha petitsioonid. Iga Euroopa Liidu kodanik või liidu liikmesriigi elanik võib üksikult või koos teiste kodanike või isikutega esitada Euroopa Parlamendile petitsiooni küsimuses, mis kuulub Euroopa Liidu tegevusvaldkonda ja mis teda otseselt puudutab (samuti iga Euroopa Liidus peakorterit omav äriühing, organisatsioon või ühendus). Petitsiooni võib esitada kaebuse või nõude kujul ja see võib käsitleda avaliku või erahuviga seotud küsimusi. Petitsioon võib sisaldada nõuet, kaebust või tähelepanekut ELi õiguse rakendamise kohta või pöördumist Euroopa Parlamendi poole taotlusega võtta seisukoht teatud küsimuses. Sellised petitsioonid annavad Euroopa Parlamendile võimaluse juhtida tähelepanu Euroopa kodanike õiguste rikkumisele liikmesriigi, kohalike ametiasutuste või muude institutsioonide poolt (vt Petitsioonid).
2017. aastal laekus Euroopa Parlamendile 1271 petitsiooni. Ka Euroopa tasandil tunti kõige suuremat muret keskkonnateemade pärast (vt Report on the deliberations of the Committee on Petitions during the year 2017 (2018/2104(INI)).

Uuenduslik viis Euroopa kujundamiseks on Euroopa kodanikualgatus, mis võimaldab kutsuda Euroopa Komisjoni üles tegema seadusandlikke ettepanekuid. Kui algatusele on allkirja andnud miljon liidu kodanikku vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest ja vähemalt ühes neljandikus liikmesriikidest küündis allakirjutanute arv algatuse registreerimise ajal kehtinud minimaalse allakirjutanute arvuni, otsustab komisjon, milliseid edasisi meetmeid võtta (vt Euroopa kodanikualgatus ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/788, 17. aprill 2019, Euroopa kodanikualgatuse kohta).

Enamikus Euroopa riikides toimis petitsioonide süsteem varem kui Eestis. 2013. aastal avaldatud võrdlusuuringus tõdeti, et vähemalt Saksamaa, Šotimaa ja Queenslandi süsteemide analüüsi põhjal võis järeldada, et tüüpiline petitsiooni esitaja oli keskealine üle keskmise haridustasemega meesisik. Erinevate elanikerühmade kaasamisega tuleb seega veel vaeva näha (vt Böhle, K., Riehm, U. (2013) E–petition systems and political participation. First Monday, 18(7)).

Kritiseeritud on seda, kui algatajaiks on poliitikud, mitte tavakodanikud-vabaühendused (vt Jaakson, T. (2015) Nestor: poliitikud on petitsioonidele allkirjade kogumisega kodanikke mõjutanud, Eesti Rahvusringhääling). Tõesti, erakonnad ja Riigikogu liikmed esitasid XIII Riigikogu ajal (2015−2019) 34% kollektiivsetest pöördumistest (osa küll koos vabaühenduste ja tavakodanikega).

Kriitikat on pälvinud ka meetme kasutegur (vt nt In Britain e-petitions are popular if mostly pointless, (2017) The Economist), muuhulgas on seda kasutatud valel otstarbel, näiteks naljatamiseks – Suurbritannias paluti Spandau Ballet’i laul „Gold“ võtta kasutusele riigihümnina (vt Connor, G. (2015) Are e-petitions a waste of time? BBC News).

Eesti kollektiivsetel pöördumistel on siiski olnud ka reaalseid tulemusi seadusandluse muutmise väljundis – nt täiendati jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse (vt Jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus).

Seega tasub olla aktiivne, oma võimalusi teada ja kasutada!