Otsi

Open Search
Kuu

aprill 2019

I Riigikogu liikmed

Eesti Rahvusraamatukogus valmis Riigikogu I koosseisu elulugude e-väljaanne (2019, koostaja Piret Viljamaa, kujundaja Margit Plink, toimetajad Rita Hillermaa ja Gerli Randjärv, tehniline toimetaja Piret Pärgma).

 

Hintparemf

100-liikmelise Riigikogu I koosseisu volitused kehtisid 20.12.1920−30.05.1923. Parlamenti said kümnest valimisnimekirjast valitud liikmed. Tuuakse kõigi koosseisu kuulunud 168 liikme elulood, mis on jagatud kahte ossa, ees pikemalt, taga väga lühidalt Riigikogus olnud liikmed. Elulugude maht on erinev, mõne liikme kohta on materjali ilmunud väga palju, mõne isiku kohta sai lisainfot arhiividest, kuid on ka neid, kelle kohta eluloolisi andmeid ei õnnestunudki kuigivõrd leida. Võib-olla oskavad väljaande lugejad täiendada?

Kuivade faktide ilmestamiseks on lisatud karikatuure ning tsitaate, need annavad edasi ka ajastu vaimu ning (loodetavasti) toovad selle tänapäeva lugejale lähemale.

E-väljaande ühe plussina tuleb rõhutada, et allikad on võimalusel lingitud.

Loe väljaannet “I Riigikogu liikmed” siit.

 

Täiendavaid eluloolisi andmeid võib saata e-postile: yktsaal@nlib.ee

0

Faktid, faktid, faktid …

Rosling, Hans ; Rosling, Ola ; Rosling Rönnlund, Anna. Faktitäius : kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad. Tallinn : Tänapäev – 308 lk.

“Faktitäius” on väga populaarne raamat, mille kohta on isegi Bill Gates öelnud, et see on üks harivamaid raamatuid, mida ta on kunagi lugenud. Ajal, mil inimesi hoiatatakse pidevalt valeinfo eest ning õpetatakse, kuidas valeinfot ära tunda, on tegu üsnagi värskendava lugemisega. Eriti soovituslik on antud raamat nö „ülemõtlejatele“ ning raamatututvustuses on selgitatud suurepäraselt, miks see nii on.

Miks maailma rahvaarv kasvab? Kui palju maailma inimesi elab vaesuses? Mitu protsenti maailma üheaastastest lastest on vaktsineeritud? Inimesed kalduvad ka kõige lihtsamatele küsimustele globaalsete trendide kohta vastama valesti. Lausa nii valesti, et šimpans, kes valib vastused suvaliselt, on sageli tõele lähemal kui paljud ajakirjanikud, pankurid, õpetajad ja Nobeli preemia laureaadid. Raamatus „Faktitäius” selgitab rahvusvahelise tervishoiu professor Hans Rosling koos kaasautoritega, miks see niimoodi on, tuues välja kümme põhjust, miks meie arusaam maailmast on moonutatud – alustades kalduvusest jagada kõike ja kõiki kahte vastanduvasse leeri ning lõpetades viisiga, kuidas me tarbime hirmudest toituvat meediat.

Ohtrale statistilisele andmestikule tuginedes näitab Rosling, et paljud asjad maailmas on tegelikult paremini, kui me arvame. Kriitiline, faktidel põhinev maailmavaade instinktide ja illusioonide asemel võimaldab meil keskenduda probleemidele, mis on kõige olulisemad, ning mitte muretseda asjade pärast, mis polegi muretsemist väärt!

 

 

0

Hans Kelseni õigusteooria eesti keeles

Kelsen, Hans. Puhas õigusõpetus : sissejuhatus õigusteaduse probleemistikku. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. – 185 lk.

Maailma mõtteloo võtmetekste tutvustavas raamatusarjas „Avatud Eesti Raamat” ilmus Hans Kelseni Puhas õigusõpetus, mida peetakse üheks 20. sajandi õigusfilosoofia mõjukaimaks teoseks. „Oleks liialdus öelda, et Hans Kelseni (1881–1973) nimi on üldtuntud. „20. sajandi säravaim jurist” leiab isegi õigusteaduslikus erialakirjanduses harva mainimist. Laiema juriidilise publiku ette jõuab ta, kui üldse, siis ainult õigusfilosoofia õpikutes. Kui klassik on see, keda kõik teavad, aga vähesed on lugenud, siis pole Kelsen kindlasti klassik. Ja ometi on tema mõjukust ühiskonnateoreetikuna peetud samaväärseks suurimate klassikute omaga,” kirjutab järelsõnas raamatu eesti keelde tõlkinud Hent Kalmo.

Raamat annab selge ja lühikese ülevaate Austria juristi ja õigusfilosoofi Hans Kelseni õigusteooriast, mis püüab vastata küsimusele, mis on õigus ja kuidas seda luuakse.

Loe lisaks:
Tammar, Atko-Madis. Hans Kelseni õigusõpetuse lähtekoht // Juridica (2005) nr. 2, lk. 133-140.

Loe edasi “Hans Kelseni õigusteooria eesti keeles” →

0

ELi kodakondsus, identiteet ja üliõpilasvahetus

James, Cherry. Citizenship, nation-building and identity in the EU : the contribution of Erasmus student mobility. – London ; New York, NY : Routledge, 2019.

Raamatus käsitletakse kolme omavahel seotud teemat – Euroopa Liidu (EL) kodakondsus, ülikoolide olukord Euroopas ja üliõpilasvahetus – milliseks need kujunevad, arvestades Erasmus programmi konteksti. Erasmus programmi rahastab EL ja selle eesmärkideks on edendada eelkõige Euroopa väärtusi, Euroopa teadvust ja Euroopa kodanikkonda.

Autor tõstatab küsimuse, kas rahvusriigi kodakondsuse nn ehituskivid on võimalik kanda üle rahvusriikideülesele tasandile ja aidata nii kaasa ELi kodakondsuse loomisele.
Toetudes erinevatest riikidest pärit üliõpilastega läbiviidud intervjuudele, jõutakse üllatava järelduseni. Nimelt töötavad Erasmus programmi kesksed eesmärgid ELi kodakondsuse arendamisele pigem vastu.

Raamat on suunatud tudengitele ja õppejõududele, kes tegelevad ELi õigusega, Euroopa õpingutega, sotsioloogiaga või on huvitatud kodakondsuse ja kõrghariduse teemadest.

0

Kapitalistliku ühiskonna lõhedest ja tulevikust kirjutab Paul Collier

Collier, Paul. The future of capitalism : facing the new anxieties. – New York : Harper, 2018. – 247 lk. 

Paul Collier juhib oma viimases raamatus tähelepanu ühiskonna kitsaskohtadele, muutustele ja probleemidele.  Collier leiab, et suureks ohuks on haridustaseme erinevus, muutused moraalis ja ärevus. 

Ta toob näiteid majandusest ja poliitikast, lahates ka suuremaid poliitilisi nähtusi ja ühiskondlikke valupunkte. Raamatus pakub autor välja lahendusi/reforme tulevikuks – nii eetilisi kui ka tehnilisi. Ta peab oluliseks, et säiliks ja paraneks koostöö tegemise vorm, kasvaks sotsiaalne turvalisus ja vastastikune pühendumus. Siinjuures peab autor tähtsaks sellist käitumist peres. 

 

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑