Parlamendi lugemissaalis on avatud näitus „Riigiraamatukogu 100“, hõlmates perioodi 1918-1940.
Riigiraamatukogu loodi 21. detsembril 1918 Eesti Ajutise Valitsuse määrusega
Riigiraamatukogu on kõigist Eesti raamatukogudest ainus, mille loomine on otseselt seotud Eesti Vabariigi tekkega. Ta kasvas ja arenes koos vabariigiga ning oli parlamendiraamatukoguna muudatuste suhtes tundlikum kui ükski teine raamatukogu.
Riigiraamatukogu põhivaraks sai endine Eestimaa Kubermangu Valitsuse raamatukogu, mis koosnes põhiliselt Vene riigi seaduste ja määruste kogudest jne.
Raamatukogu esimene tööruum oli tuba Toompea lossi kolmandal korrusel Ministrite Nõukogu vahetus läheduses.
6. novembril 1920 kinnitati raamatukogu juhatajaks Nikolai Päts (1871–1940). Ta oli hariduse saanud Riia vaimulikus seminaris ning töötanud nii vene õigeusu preestrina kui ka olnud tegev seltsi- ja ühiskondlikus elus. Päts nägi esimesena Riigiraamatukogus rahvusmälu talletajat. Loe edasi “Parlamendiraamatukogu 100”
Käsiraamat on heaks abiliseks andmekaitsespetsialistile, kelle ülesandeks on kontrollida, et tema vastutusalas olev organisatsioon ja selle tegevus oleks kooskõlas 25. mail 2018 jõustunud EL isikuandmete kaitse üldmäärusega. See võib tähendada nii isikuandmete kaitse süsteemi nullist ülesehitamist, kui olemasoleva süsteemi täiendamist uutest nõuetest lähtuvalt. Valdavalt keskendub käsiraamat ettevõtetele, kuid on täiesti kasutatav ka avalik-õiguslikes asutustes.
Käsiraamat alustab oskustest ja teadmistest, mida ühelt andmekaitsespetsialistilt võiks oodata. Kuna Eestis on andmekaitsespetsialistidest puudus, on tõenäoline, et suur osa praegu ametis olevatest spetsialistidest ei oma sellisel tasemel kogemusi, kuid käsiraamatu abil saab vähemalt paika panna lüngad teadmistes, mida iseseisvalt ja koolituste abil täita.
Valdav osa käsiraamatust selgitab andmekaitsespetsialisti ülesandeid ning pakub välja tööplaani alates esimestest ettevalmistavatest sammudest ja kontrollküsimustest, mis aitavad saada ülevaadet olemasolevast ja lünkadest. Suur rõhk on pandud infoturvalisuse nõuetele, tutvustades erinevaid kasutusel olevaid standardeid ja sertifikaate, mida tavaliselt eelkõige õigusele keskendunud isikuandmete kaitse väljaannetes ei leidu. Käsiraamatu lõpetavad näidisstsenaariumid keskmise suurusega ettevõttele ja rahvusvahelisele ettevõttele.
Käsiraamatu autor on rahvusvahelise kutseliidu International Association of Privacy Professionals välja antava sertifikaadiga jurist Thomas Shaw. Väljaandja on sama kutseliit.
Lisaks käsiraamatule soovitame tutvuda ka teise sama kutseliidu poolt välja antud raamatuga Hands-on Guide to GDPR Compliance, K.L.Öqvist, F. Johnssén, Portsmouth, NH : IAPP, 2018.
Tuletame meelde, et Rahvusraamatukogust saab 7 päevaks väljaandeid ka koju laenutada, nii et tulge julgelt nende ja teiste temaatiliste raamatutega tutvuma ja laenutage koju kaasa.
Maailmapanga poolt koostatud 2018. aasta säästva arengu eesmärkide atlas on visuaalne juhend 17 säästva arengu eesmärgi suundumustele, väljakutsetele ja mõõtmisküsimustele ning riikide võrdlev ülevaade statistiliste tabelite ja kaartidega . ÜRO säästva arengu eesmärgid katavad inimeste heaolu, majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni, sotsiaalse kaitse, keskkonnakaitse, energeetika, kliimamuutuse, rahvusvahelise koostöö jm teemad. Lisaks leiab analüüsist statistilisi andmeid majanduse, ekspordi, impordi ja rahanduse kohta.
Sustainable Development Goals
https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/
Kas otsid tööd Euroopa Liidu institutsioonides või asutustes?
Euroopa Liidu institutsioonide ja ametite töötajaskonna kujundab Euroopa Liidu Personalivaliku Amet ehk EPSO. Töökohtadele kandideerijad peavad sooritama spetsiaalselt välja töötatud testid.
“The Ultimate EU Test Book” testiraamatutest leiad näpunäited ja näidisülesanded, et valmistuda EPSO testideks. Kõige värskemad testiraamatud on olemas ka Euroopa Liidu infokeskuse lugemissaalis. Loe edasi “EPSO testiraamatud”
Campa, Riccardo. Humans and Automata: A Social Study of Robotics – Frankfurt am Main ; Bern ; Bruxelles ; New York ; Oxford ; Warszawa ; Wien : Peter Lang edition, [2015]. – 165 lk.
Raamat on välja antud küll aastal 2015, kuid selle sisu on jätkuvalt aktuaalne. Raamatus vaadeldakse robootika sotsiaalseid mõõtmeid: vaadeldakse tehisintellekti kasutamise projekte tööstuses ning nende projektidega seotud unistusi ja lootusi. Samuti selgitatakse, kas automaatika ja töötuse vahel on sotsiaal-majanduslikus süsteemis olemas seos. Peale selle käsitletakse tehisintellekti arendamisega kaasnevaid võimalikke tulevikulahendusi ja kirjeldatakse tehisintelligentsiga seotud eetika põhilisi ideesid. Veel vaadeldakse sõjanduses kasutatavate robotite süsteemi, pöörates erilist tähelepanu eetilistele küsimustele, mis tekivad relvastuse kavandamise, ehitamise ja kasutamise kohta.
Vaata ka vastava sisuga videot:
Tehisintellektist loe veel siit.
Barclay, Donald A. Fake news, propaganda, and plain old lies : how to find trustworthy information in the digital age. – Lanham : Rowman & Littlefield, [2018]. – 228 lk.
USA staažika raamatukoguhoidja, õppejõu ja infopädevuse asjatundja kirjutatud teos õpetab petlikku informatsiooni ära tundma, info usaldusväärsust hindama ja kõige väärtuslikumat teavet üles leidma. Selgitatakse libauudiste fenomeni ajaloolist arengut ja eesmärke. Eraldi peatükid on teadusinfo ja statistika hindamise ja loogikavigade kohta. Autor rõhutab, kui tähtis on langetada olulisi poliitilisi, ühiskondlikke, teaduslikke jm. otsuseid, tuginedes usaldusväärsele informatsioonile. Esile tuuakse infopädevuse erilist otstarbekust ammendamatus digimaailmas.
Loe valeuudistest veel siit.