Otsi

Open Search
Kuu

juuli 2018

E-raamat pikema tööaja mõjust

John H. Pencavel. Diminishing Returns at Work: The Consequences of Long Working Hours (2018)

Raamatu üks eesmärkidest on välja selgitada pika tööaja tagajärjed/tulemused. Sealhulgas analüüsitakse pikema tööaja mõju tootmisele, tööaja seotust töötajate haigestumise ja vigastusega.

Raamatus keskendutakse küll pigem tööaja uurimisele Ameerika ja Suurbritannia kontekstis, kuid ilmselt pakub mõtteainet siiski laiemaltki.

Millist rolli mängib pikk tööaeg kaasaegses majanduses?

Mõned huvitavad järeldused raamatust. Ametiühingutesse kuuluvate töötajate tööaeg on enamasti lühem, kui nendel, kes ametiühingutesse ei kuulu. Briti töötajate tööaeg on lühem kui Ameerika töötajatel. Suurbritannias on ametiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal suurem, samuti on ametiühingutel ühiskonnas suurem roll. Pikema tööaja mõju avaldub erinevalt – olenevalt töötajatest ja tööst.

Loe e-raamatuid Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

 

 

 

 

 

0

Brexit ja ELi kodakondsus

Patricia Mindus. (2017). European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence. Palgrave Macmillan.

Suurbritannia lahkumisprotsessiga Euroopa Liidust kaasneb palju muudatusi. Üks mis kindel, Euroopa integratsiooni üheks suuremaks saavutuseks peetav ELi kodakondsus ja brittide positsioon Euroopa Liidus on Suurbritannia lahkumisreferendumi järgselt seatud väga ebakindlasse seisu. Raamatus  “European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence” uuritakse, millised on Brexiti võimalikud tagajärjed rände reguleerimisele ja kodakondsusküsimustele.

Loe raamatut „European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaalisisse logitud.

Rohkem infot ja raamatuid leiab Brexiti-teemaliselt fookuslehelt.

0

Riigi Teataja elektrooniliselt aastatest 1918–1940

Aasta tagasi tutvustasime elektroonilist juurepääsu väljaannetele ENSV Teataja, ENSV Ülemnõukogu Teataja ning ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja. Vt siinkohal Õigusaktid elektrooniliselt aastatest 1940-1990. Nüüd on Rahvusraamatukogu andmebaasis DIGAR Eesti artiklid digiteerituna  kättesaadavad ka Riigi Teataja aastakäigud 1918–1940.

Kuigi otsingut saab teha traditsiooniliselt sõna või fraasiga, võimaldab rippmenüü valik liikuda ka kohe vastava aasta soovitud numbrile. Ühe aastakäigu piires numbreid sirvides on soovitatav kasutada noolekesi „eelmine/järgmine nr”.

Vajaliku õigusakti leidmisel on oluliseks abiks Riigi Teataja sisujuhid. Elektrooniliselt on saadaval:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süstemaatiline nimestik. II väljaanne ; Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : [1918-1930] / koostanud Kohtu- ja siseministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Riigi Teataja, 1931. – XII, 424 lk.

ning paberväljaanded:
Sundnormide (seaduste ja määruste) süsteemiline nimestik ; Riigi Teataja üldine sisujuht : [1918-1925 nr. 91/92] / kokku seadnud Kohtuministeeriumi ülesandel O. Tief. – [Tallinn] : Kohtuministeeriumi kodifikatsiooniosakond, 1925. – XII, 692 lk.

Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht : Riigi- ja omavalitsusasutistelt antud ja 1. jaan. … a. kehtivate normide alal / koostanud V. Jõgi. – [Tallinn] : Riigi Trükikoda, 1932-1940 (Tallinn : Riigi Trükikoda). – Ilmub kord aastas.

Vaata ka:
Riigi Teataja Lisa : 1920–1940

Head tutvumist ja kasutamist!

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑