Otsi

Kuu

aprill 2018

Poliitika- ja õigusfilosoofi RONALD DWORKINi pärandist

The legacy of Ronald Dworkin / eds. Wil Waluchow, Stefan Sciaraffa. – New York, NY : Oxford University Press, 2016. – XLIV, 405 lk.

Ameerika Ühendriikide ühe olulisima poliitikafilosoofi, politoloogi, juristi ja õigusfilosoofi Ronald Dworkini (1931–2013) töid tuntakse üle maailma. Artiklikogumikus The legacy of Ronald Dworkin käsitletakse Dworkini teooriaid 16 autori pilgu läbi. Kesksel kohal on tema väärtuse ühtsuse teooria, poliitilised väärtused (sh kollektiivne vastutus), riikide legitiimsus ja rahvusvaheline õigussüsteem ning väärtuste struktuur ja määratlemine õiguses. Saatesõnas Dworkini opus magnum’i Law’s empire 2015. aastal ilmunud eestikeelsele väljaandele Õiguse impeerium kirjutab Tartu ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits muuhulgas: „…just R. Dworkini käsituslaadile on iseloomulik püüd esitada ka kõige keerulisemaid väiteid vormis, mis oleks arusaadav tavalugejale, potentsiaalsele vandemehele”.

Vaata lisaks:
Dworkin and his critics : with replies by Dworkin / ed. by Justine Burley. – Malden : Blackwell, 2004. – XXIII, 412 lk

Dworkin, Ronald. Bürgerrechte ernstgenommen. – Frankfurt am Main : Suhrkamp, 1987. – 591 lk.

Dworkin, Ronald. Freedom’s law : the moral readings of the American Constitution. – Oxford : Oxford University Press, 1996. – VIII, 427 lk.

Dworkin, Ronald. Justice for hedgehogs. – Cambridge (Mass.) ; London : Belknap Press of Harvard University Press, 2011. – XI, 506 lk.

Loe edasi “Poliitika- ja õigusfilosoofi RONALD DWORKINi pärandist”

Töötajateta raamatukogud

Johannsen, Carl Gustav. Staff-less libraries : innovative staff design. – Cambridge, MA : Chandos Publishing, [2017].
Raamatus arutletakse avatud juurdepääsuga raamatukogude eeliste ja puuduste üle. Esimene selline raamatukogu avati Taanis 2004. a. ja alates 2010ndatest on seda raamatukogumudelit rakendatud teistes Põhjamaades, aga ka Suurbritannias, Hollandis jm Euroopas, USAs ning Kaug-Ida riikides (Hiina, Jaapan, Singapur, Taiwan). Raamatukogude lahtiolekuajad on pikemad, mis teeb teenuse kättesaadavamaks, aga abistavat personali pidevalt kohal pole. Vajalik on tehnoloogiline infrastruktuur. Tagada tuleb turvalisus ja mõnus keskkond. Avatud juurdepääsu kontseptsiooni on rakendatud nii teadus- kui rahvaraamatukogude puhul, levinum on see siiski rahvaraamatukogude seas. Käsitletud on kogukondade ja kohalike omavalitsuste rolli ning lugejate arvamust asja kohta.

Loe raamatut „Staff-less libraries : innovative staff design“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga

Liitumisläbirääkimised algasid 1998. a. 31. märtsil Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga, kus tollase eesistujariigi Suurbritannia välisminister Robin Cook esitas ELi nimel Eestile kutse alustada liitumiskõnelustega. Koos Eestiga asusid kõnelustesse ka Küpros, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Poola, moodustades nn Luksemburgi grupi. Aasta hiljem esitati sama kutse veel kuuele riigile – Lätile, Leedule, Slovakkiale, Bulgaariale, Rumeeniale ja Maltale.

Läbirääkimised keskendusid 31 valdkonnale. Välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas oma konverentsi avakõnes eriti tähtsateks läbirääkimise teemadeks energiapoliitikat, põllumajandust, kalandust, transporti, keskkonda ja regionaalpoliitikat. Loe edasi “20 aastat läbirääkimiste algusest Euroopa Liiduga”

100 Eesti õigusraamatut

2. aprillist kuni 31. oktoobrini on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus Eesti õigusraamatutest.

Näitus on koostatud Eesti Vabariik 100 raames. Idee algatajaks on professor Peeter Järvelaid, kellega koostöös on väljapanek valminud.

Peeter Järvelaid kirjutab näituse sissejuhatuseks järgmist: Loe edasi “100 Eesti õigusraamatut”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑