1. jaanuaril k.a võttis Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üle Bulgaaria. Sarnaselt Eestiga on Bulgaaria esmakordne eesistuja.

2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud Bulgaaria on parlamentaarne vabariik. Ühekojaline parlament ehk rahvusassamblee koosneb 240 saadikust, kes valitakse neljaks aastaks. President valitakse viieks aastaks otsestel valimistel, jaanuaris 2017 astus presidendina ametisse Rumen Radev. Peaministri ülesandeid täidab alates 2017. aasta maikuust Bojko Borisov.

Bulgaaria eesistumine moodustab trio Eesti ja Austria eesistumisega. Kolm järjestikust eesistujat ühendavad pooleteiseks aastaks jõud ja lepivad kokku ühistes eesmärkides.
Eesti, Bulgaaria ja Austria on otsustanud keskenduda töökohtade loomisele, majanduskasvule, julgeolekule, inimeste suuremale kaasatusele ja kindlustundele, kliimamuutustele ja puhtale energiale ning ühtse Euroopa positsiooni tugevdamisele maailmas. Seega on Bulgaaria ülesandeks jätkata Eesti ja teiste varasemate eesistujate tööd.

Lisaks valib iga eesistujariik omad, nn horisontaalsed eesmärgid. Bulgaaria on otsustanud pöörata tähelepanu noorte jätkusuutlikule tulevikule ning parandada Lääne-Balkani riikide võimalusi ELiga liitumiseks ning aidata neid riike põgenikega toimetulekul.

Eesti üllatas valikuga korraldada eesistumise tippsündmused endises katlahoones. Enamik Bulgaaria eesistumisega seotud sündmusi toimub Rahvuslikus Kultuuripalees, mis avati 1981. aastal Bulgaaria riigi 1300. aastapäeva tähistamisel.  Kaheksanurkses ja kaheksakorruselises hoones on 13 saali, suurim neist mahutab üle 3000 inimese.

Soovime eesistujariigile edu!

Vaata ka:

Bulgaaria EL Nõukogu eesistumise veebileht

Eesistujariikide trio programm

Bulgaaria eesistumise eesmärkide arutelu Euroopa Parlamendis 17.01.2018

Kaldoja, Evelyn. Uus ELi eesistuja sai nüpeldada // Postimees (2018) 18. jaanuar.

Pildi allikas: Bulgaaria EL Nõukogu eesistumise veebileht