2018. aasta aprillis avatakse Rahvusraamatukogus näitus “Maapäev 100” , mis on pühendatud Eesti esimesele esinduskogule – Eestimaa Ajutisele Maanõukogule ehk maapäevale.

Varem oli näitus üleval Riigikogu hoones.

Maanõukogu juubeli tähistamiseks on Riigikogu kodulehel fookusteema „Maapäev 100“. Kronoloogilises ülevaates on toodud välja peamised poliitilised sündmused aprillist kuni detsembrini 1917. Tekstilist osa ilmestavad fotod isikutest ja dokumentidest, samuti väljavõtted Maanõukogu protokollidest.

2018. aasta sügisel on kavas täiendada raamatukogu kodulehel olevat e-näitust „Meie parlament ja aeg“, kust leiab ka Maanõukoguga seotud sündmusi.

Veebruarirevolutsiooniga Venemaal võimule tulnud Ajutine Valitsus võttis 12. aprillil (30. märtsil vkj) 1917 vastu määruse, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, nõuandva organina tuli moodustada Ajutine Maanõukogu.

14. (1. vkj) juulil 1917 kogunes Maanõukogu ehk maapäev oma esimesele istungile. Avakõne pidas kubermangukomissar Jaan Poska, kes rõhutas sündmuse tähtsust eesti rahvale. Esimese vastuvõetud otsusega määrati maanõukogu töökeeleks eesti keel.

 

Maanõukogu protokoll nr. 1, 1. juuli 1917
Maanõukogu protokoll nr. 1, 14. (1. vkj) juuli 1917. RA, ERA.78.1.50, l. 2

 

Oktoobrirevolutsioon tõi Eestis võimule Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kes nõudis Maanõukogu laialisaatmist. 28. (15. vkj) novembril 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile, kus otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maanõukogu.

 

2. 28. (15.) nov. 1917 koosolekust osavõtjad
Koosolekust osavõtjad, 28. (15. vkj) november 1917.
RA, ERA.78.1.135, l. 56

 

18. veebruaril 1918, kui Saksa väed alustasid idarindel suurpealetungi, otsustas Maanõukogu vanematekogu kuulutada välja Eesti iseseisvuse ja selleks valiti erakorraline kõrgeim võimuorgan, Eestimaa Päästekomitee, koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja iseseisev Eesti Vabariik. Saksa okupatsiooni lõppedes tuli Maanõukogu taas kokku 20. novembril.

 

5. 24. veebruaril tähistati ülemaaliselt Eesti Vabariigi esimest aastapäeva
24. veebruaril tähistati ülemaaliselt Eesti Vabariigi esimest aastapäeva, korraldati rongkäike ja aktuseid. Tallinnas Peetri platsil (praegune Vabaduse väljak) toimus suur sõjaväe ja Kaitseliidu paraad.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. Tallinn: Tammerraamat, 2008, lk. 12.
6. Maanõukogu juhatus, valitud Maanõukogu koosolekul 27. novembril 1918
Maanõukogu juhatus, valitud Maanõukogu koosolekul 27. november 1918. Ülemine rida: esimees Ado Birk, II abiesimees Karl Saral, I abiesimees Karl August Baars. Alumine rida: sekretär Karl Ast, sekretäri I abi Victor Neggo, sekrtäri II abi Hugo Raudsepp.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. I. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 163.

 

Veebruaris 1919 otsustasid Maanõukogu vanematekogu ja Asutava Kogu valimiste peakomitee korraldada valimised 5.-7. aprillil ja uue esinduskogu kokku kutsuda 23. aprillil.

 

Ülemine foto: Rahvahulk kuulab Pärnus Endla teatri juures 23. veebruaril 1918. aastal Eesti iseseisvuse manifesti ettelugemist.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. Tallinn: Tammerraamat, 2008, lk. 8