Oktoobris avame Riigikogu hoones näituse VII Riigikogu kokkukutsumisest 1992. aastal. Näitus valmis koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Veidi ajaloost. Teatavasti peatus parlamentaarse demokraatia areng Eestis juba 12. märtsil 1934, mil võim koondus riigivanem Konstantin Pätsi ja kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoneri kätte. V Riigikogu tegevus peatati 2. oktoobril 1934 ning järgmise aasta märtsis keelustati parteide tegevus. 17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ja riigi demokraatlik areng katkes kuni iseseisvuse taastamiseni 20. augustil 1991.

Riigikogu valimiste üldreeglid on sätestatud põhiseaduses: „/…/ Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtete alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.”

VII Riigikogu valimised ja Vabariigi Presidendi valimiste I voor toimusid 20. septembril 1992. Riigikogu valiti 6. aprillil 1992 vastuvõetud valimisseaduse alusel (seaduse täiendus, 18. juuni 1992).

Valimised toimusid kaheteistkümnes viie- kuni kolmeteistmandaadilises ringkonnas.

Valimisjaoskonnad moodustati ka 13 välisriigis, kus Riigikogu valijate nimekirjadesse kanti 9548 kodanikku.

Ajavahemikul 12. juuli – 6. august seati üles 634 Riigikogu liikme kandidaati. Registreeriti 633 ja valimissedelitele kanti 628 kandidaati; üksikkandidaate oli 25.

Osaleda võisid erakonnad, valimisliidud, ühendused, organisatsioonid ja üksikkandidaadid.

Valimistel kandideerisid 17 valimisliitu ja erakonda, neist 9 nimekirja pääsesid parlamenti.

Ühele kohale Riigikogus kandideeris keskmiselt 6,2 inimest.

Valija sai hääletada ühe kandidaadi poolt, andes samas hääle ka nimekirjale, milles kandidaat oli üles seatud. Hääletada sai valimispäeval, samuti oli võimalik hääle deponeerimine jaoskonnakomisjonis 15 päeva jooksul enne valimispäeva. Seaduses ettenähtud tingimustel oli lubatud ka välismaal ja valija asukohas hääletamine.

Hääletamistulemuse kindlakstegemine toimus kolmes etapis.

1. Isikumandaat – igas valimisringkonnas arvutati lihtkvoot, mis saadi valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga. Mandaadi sai lihtkvoodi võitnud kandidaat.
2. Ringkonnamandaat – ühes nimekirjas kandideerunutele antud hääled liideti, tulemus jagati selle valimisringkonna lihtkvoodiga ja saadi nimekirja mandaatide arv. Kandidaadid reastati saadud häälte arvu järgi, mandaadi said eespool olnud kandidaadid.
3. Üleriigiline kompensatsioonimandaat – valimisringkonnas jaotamata mandaadid jaotati nende valimisnimekirjade vahel, mis kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest või milles vähemalt kolm kandidaati osutusid juba valituks. Mandaadi said nimekirjas ettepoole paigutatud kandidaadid. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel kasutati modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodit.

Valimistest võttis osa 67,8% valimisõiguslikest Eesti Vabariigi kodanikest.

Isikumandaadi sai 17 kandidaati.

Ringkonnamandaate jaotati 24 ja kompensatsioonimandaate 60.

Kõige rohkem hääli sai Jüri Toomepuu (16 904) ja kõige väiksema häältearvuga osutus Riigikokku valituks Toivo Uustalo (51 häält).

Lisalugemist VII Riigikogu valimistest ja statistikat on kogumikes “Valimised Eestis 1992-2015 : statistikat ja selgitusi”  ja “Riigikogu VII, VII ja IX koosseis : statistikat ja kommentaare“.

Riigikogu liikmete volitused hakkasid kehtima 30. septembril 1992.

Avaistungil, 5. oktoobril alustas Riigikogu tegevust Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Eerik-Juhan Truuvälja sõnade saatel: „20. septembril 1992 valis Eestimaa riigivõimu suverään, Eestimaa rahvas, teid siia Toompeale, et tuua Eesti rahvale tagasi tema Riigikogu, kelle ülesanne ja püha kohus saab olla vaid üks – tuua Eestimaa tagasi eestimaalastele.“

Ametivande luges ette Jaan Kross: „Riigikogu liikmeks valituna annan oma kohustuste täitmisele asumisel ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale“.

Näitus annabki väikese ülevaate sõnas ja pildis parlamentaarse demokraatia taastamisest Eestis. Siinkohal täname Riigikogu Kantselei arhivaari Jaan Loderauda ulatusliku koostöö ning Rahvusraamatukogu näituste kunstnikku Tiiu Lauri õnnestunud kujunduse eest.