Mitmed Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid näevad nn Austraalia mudelis lahendust ka Euroopat tabanud rändekriisile.

Alates 2013. aastast rakendab Austraalia valitsus uut poliitikat (Operation Sovereign Borders), mille meetmete hulka muuhulgas kuuluvad illegaalselt saabuvate paatide tagasisuunamine rahvusvahelistesse vetesse ning migrantide saatmine Austraaliast Vaikse ookeani saartel asuvatesse keskustesse, kes nende taotlusi läbi vaatavad. Pagulasküsimusega tegelevad juristid ja rahvusvahelised organisatsioonid, sh ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on poliitika suhtes väga kriitilised, Austraalia kõrgeim kohus on selle tunnistanud legaalseks.

Miks siis sarnaseid meetmeid ei rakendata Vahemerel?
Austraalia ja EL ei järgi inimõiguste tagamisel samu reegleid. EL liikmesriigid kohustuvad kinni pidama EL põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste konventsiooni põhimõtetest, kohustuste täitmist jälgivad rahvusvahelised kohtud. Üle Vahemere saabuvaid migrante ei saa saata tagasi riikidesse, kus valitseb oht nende elule ja nende varjupaigataotlusi ei vaadata läbi. Tagasisuunamine kolmandatesse riikidesse on võimalik juhul, kui riik vastab ELi õiguses defineeritud „turvalise riigi“ tunnustele. Sellist staatust ei ole mitte ühelgi Vahemere-äärsel kolmandal riigil.

Tähelepanu väärib Austraalia tõhus ja aktiivne ümberasustamispoliitika. Aastatel 2016-17 asustatakse ümber 13 750 varjupaigataotlejat. Võrreldes seda panust Austraalia elanikkonna suurusega (23 miljonit), peaksid ELi liikmesriigid samal perioodil ümber asustama enam kui 260 000 põgenikku (ehk palju rohkem inimesi kui 2015. aastal liikmesriikide poolt vastu võetud kohustus asustada ümber 22 504 inimest kahe aasta jooksul). ELi kohustusele tuleks lisada veel 240 000, võttes arvesse, et Austraalia asustas samal perioodil ühekordselt võetud kohustusena ümber 12 000 Süüriast ja Iraagist pärit varjupaigataotlejat.

Austraalia varjupaigapoliitika moodustab väikese osa (vähem kui 8%) riigi rändepoliitikast. Aastatel 2016-17 on Austraalia otsustanud alaliselt vastu võtta 90 000 sisserändajat ja ligikaudu 2 miljonit ajutise viisaga saabujat. Austraalial, erinevalt Euroopa Liidust, on õnnestunud luua toimiv poliitiline raamistik sisserände ohjamiseks ja olla edukam ka sisserändajate toetamisel ning lõimimisel. Austraallaste suhtumine uustulnukatesse on valdavalt positiivne.

Pilt: tvnewsroom.consilium.europa.eu/
© European Union

Refereeritud artiklist:
Pascouau, Yves. An Australian ‘model’ for the EU’s migration crisis? // European Policy Centre, 2017.

Lisalugemist rändekriisi teemal leiab EL infokeskuse fookuslehel.