14. aprillil 1987 esitas Türgi avalduse liitumaks Euroopa Ühendusega. Sellest on möödunud juba 34 aastat, kuid siiani on Türgi kandidaatriigi staatuses.

Türgi ja Euroopa Liidu suhete juured ulatuvad koguni 1959. aastasse, mil Türgi soovis astuda Euroopa Majandusühenduse liikmeks. 1963. aastal sõlmitigi Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel assotsiatsioonileping. Türgist sai ametlik Euroopa Liidu kandidaatriik 1999. aastal, liitumisläbirääkimised algasid aga alles 2005. aastal. Kandidaatriigi staatus on Türgil säilinud siiani. Ellu on viidud mitmeid poliitilisi reforme, mis on Euroopa Liiduga ühinemiseks olulised, kuid muutused on olnud liialt aeglased või ebapiisavad.

Türgi liitumist Euroopa Liiduga pidurdab eelkõige Küprose probleem. 1974. aastast on Küprose põhjaosa Türgi poolt okupeeritud. See tähendab, et saare põhjapoolses osas elavad türgi päritolu ja lõunapool kreeka päritolu inimesed. Euroopa Liitu kuuluva Küprose kreeklaste vabariigi vastasseis on peamine põhjus, mis takistab Türgi liitumisprotsessi. Mõistetamatu on olukord, kus Türgi peab läbirääkimisi liiduga, mille üht liiget ta ei tunnusta.

Lisaks on tegemist Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks kultuuriliselt kauge ja tundmatu islamimaaga. Seetõttu peljatakse massilist rännet 75 miljoni elanikuga suurriigist. Nii suur rahvaarv avaldab mõju ka seadusandlusele ja poliitilistele protsessidele. Tekib küsimus, kas Türgi liitub Euroopa Liiduga või Euroopa Liit Türgiga…

Türgi liitumisläbirääkimised elavnesid 2015. aasta novembris, mil võeti vastu otsus korraldada kaks korda aastas tippkohtumisi. Nendel kohtumiste eesmärk oli järjepidevalt hinnata Türgi ja Euroopa Liidu suhete arengut ning analüüsida rahvusvahelisi probleeme. Mitmed järgnenud sündmused nagu rändekriis ja Türgi riigipöördekatse muutsid Türgi suhted Euroopa Liiduga keeruliseks.

Türgiga peetava ühinemiskonverentsi viimane ministrite tasandi kohtumine leidis aset 30. juunil 2016. Konverentsil avati läbirääkimised 33. peatüki (Finants- ja eelarvesätted) üle. Praeguseks on 35 peatükist avatud 16 ning neist üks on ajutiselt suletud

KASUTATUD MATERJALID:

Berg, Eiki. Euroopa valikud ja Türgi. Diplomaatia, 2004, 9.

Euroopa Liidu Nõukogu. ELi laienemine – Türgi

Intelmann, Tiina. Türgi ja Euroopa Liit – nelikümmend aastat ootamist. Välisministeeriumi aastaraamat, 2004.

Lootus, Hindrek. Küprose probleem ja Eesti-Vene piirileping Euroopa Liiduga ühinemise taustal. Riigikogu Toimetised 2006, 14, p. 167−174.

Mutt, Mihkel. Türgi ja Euroopa Liidu tulevane maailmamissoon. Sirp, 28.05.2004.

LUGEMISSOOVITUSED:

EU enlargement : current challenges and strategic choices / Finn Laursen (ed.). – Bruxelles [etc.] : Peter Lang, 2013. – 360 lk.

Mandre, Maris. Assessing the political factors behind the progress in Turkey’s accession process into the European Union : bachelor’s thesis / Maris Mandre ; supervisor: Stefano Braghiroli ; University of Tartu, Faculty of Social Sciences, Johan Skytte Institute of Political Studies. – Tartu : Tartu Ülikool, 2016.

Tiitinen, Tuuli. (In)consistency in the application of the European Union accession conditionality in the context of the migration crisis: the case of Turkey : master’s thesis / supervisor: Thomas Linsenmaier ; University of Tartu, Faculty of Social Sciences, Johan Skytte Institute of Political Studies. – Tartu : Tartu Ülikool, 2017.

Turkey and the dilemma of EU accession : when religion meets politics / Mirela Bogdani. – London ; New York : I.B. Tauris, 2011. – xii, 228 lk. ; 22 cm.

Turkey and the EU : an awkward candidate for EU membership? / Harun Arikan. – Aldershot, Hants, England ; Burlington, VT : Ashgate, c2003. – xiv, 241 lk. ; 23 cm.

Turkey and the European Union : internal dynamics and external challenges / edited by Joseph S. Joseph. – Basingstoke ; New York : Palgrave Macmillan, 2006. – xxii, 270 lk. ; 23 cm.

Turkey in the European Union : implications for agriculture, food and structural policy / edited by Alison Burrell and Arie Oskam. – Wallingford, Oxfordshire ; Cambridge, MA : CABI Publishing, 2005. – xxiii, 302 lk. : ill., kaart. ; 24 cm.