Otsi

Open Search
Kuu

aprill 2017

9. mai – Euroopa Liidu sünnipäev

Iga aasta 9. mail tähistatakse Euroopa päevaga rahu ja ühtsust Euroopas. Sellel kuupäeval on ajaloolise Schumani deklaratsiooni aastapäev.

1950. aastal Pariisis peetud kõnes esitas tolleaegne Prantsusmaa välisminister ning riigimees ja õigusteadlane Robert Schuman ettepaneku uut liiki poliitilise koostöö kohta Euroopas, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks. Ta tegi ettepaneku luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mille liikmed koondaksid oma söe- ja terasetootmise. Tõuke nn Schumani plaani koostamiseks andis talle Euroopa ühendamisele pühendunud Prantsuse poliitika- ja majandusteadlane Jean Monnet.

Loe edasi “9. mai – Euroopa Liidu sünnipäev” →

0

Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga

Laste- ja noortekultuuri aasta tähistamiseks on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis avatud näitus „Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga“. Näha saab ÜRO, UNESCO, UNICEFi, ILO, OECD, WHO ja Euroopa Nõukogu väljaandeid. Veel on väljapanekud lastest migratsioonikriisis ja laste õigustest digitaalses keskkonnas.
Näitus jääb avatuks 21. juulini.

Valik raamatuid näituselt:
ÜRO
Globalization of child law : the role of the Hague conventions (1999)
Lapse õigused (2015)
Laste heaolu (2013) Loe edasi “Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga” →

0

Raamat äriinglite mõjust ja tegevusest

Angels without borders : trends and policies : shaping angel investment worldwide / editors John May, Manhong Mannie Liu. – New Jersey [etc.] : World Scientific, c2016. – 295 lk.

Äriinglid on ühendajad ja need, kes suudavad visioneerida edu tagamiseks talentide, kapitali ja tehnoloogia parimaid omadusi. Nende panus on oluline idufirmadele „surmaoru“ („Valley of Death“) faasi ületamisel.

Raamatus „Angels without borders“  antakse ülevaade äriinglite kui investorite grupi kujunemisest ja muutumisest. Selgitatakse ka põhjusi, miks poliitikud ja meedia pööravad ingelinvestoritele aina rohkem tähelepanu. Eraldi peatükk on pühendatud naistele, kellest on saanud äriinglid.

Lisaks tutvustatakse ingelinvesteeringute levikut ja mahtu erinevates riikides, nt. Soomes, Prantsusmaal, Venemaal, Hollandis, Ameerikas jne.

Raamatu viimases, tulevikku vaatavas peatükis leitakse, et edaspidi äriinglite tegevus muutub geograafiliselt mitmekesisemaks ning tehakse enam ühisinvesteeringuid.

 

 

 

 

0

Muutused EL innovatsioonipoliitikas

Innovatsioonipoliitika hõlmab endas nii teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamise poliitikaid kui ka tööstuspoliitikat. Innovatsioonipoliitika peamine eesmärk on luua ideede turuleviimist soodustav keskkond.

“Revolutionising EU innovation policy” vaatab innovatsioonipoliitikat kui tervikut. Raamatus uuritakse koosmõju Euroopa Liidu innovatsioonipoliitikate ning erinevate seotud valdkondade vahel. Innovatsiooni teke eeldab koostööl põhinevat juhtimist ja akadeemilise tegevuse täiendavat rahastamist. Arvesse võetakse näiteks äride, ettevõtete, aga ka sotsiaalsete või poliitiliste organisatsioonide soove ja võimalusi.

Euroopa Liidus on saatnud edu suurejoonelisi ning innovaatilisi ettevõtmisi nagu ühtse turu loomine ja ühise valuuta kasutusele võtmine. Nüüd on aga õige aeg teha liidu innovatsioonipoliitikas pöördelisi muutuseid, et  luua soodsad tingimused ka edaspidiseks innovatsiooni tekkeks.

0

Abiks õigustekstide kirjutajale

Juristide töö oluliseks osaks on kirjalike tekstide koostamine. Kuidas kirjutada hea õigustekst, ka referaat, artikkel, essee, uurimistöö? 2016. aastal Westminsteri ülikooli aasta õigusõppejõuks valitud empiirilise õigusõppe professor Lisa Webley on kokku pannud vajaliku abimaterjali juriidilise teksti kirjutamise oskuse arendamiseks.

Raamat Legal Writing on mõeldud eelkõige õigust õppivatele üliõpilastele, kuid hea ülesehitus, lihtsad selgitused, õpetlikud näited ja hästi hoomatav teksti liigendus pakuvad huvitavat lugemist teistelegi. Raamatus õpetatakse analüüsima õigusteksti, määratlema töö eesmärki ja põhiprobleeme, millele oma kirjutises tugineda. Plagiaadi vältimise aluseks on korrektne ja selge viitamine, mistõttu on teiste teadustööde ja -saavutuste oma töös kasutamine väärinud eraldi peatükki. Ülevaade antakse üliõpilastööde hindamise põhimõtetest ning jagatakse näpunäiteid eksamiks/kaitsmiseks valmistumiseks ja (õppejõu) tagasiside paremaks ärakasutamiseks.

Loe edasi “Abiks õigustekstide kirjutajale” →

0

Eesti kohtumenetlus on Euroopas üks tõhusamaid ja kiiremaid

Euroopa Komisjon avaldas 2017. aasta aprillis ülevaate EU Justice Scoreboard, mis võrdleb Euroopa Liidu liikmesriikide justiitssüsteemide tõhusust, kvaliteeti ja sõltumatust. Erinevalt eelmistest aastatest pöörati sellel aastal tähelepanu  kohtusüsteemi sellistele aspektidele nagu kodanike ligipääs õigusemõistmisele ja kohtutega suhtlemise kanalid. Esimest korda peatuti ka rahapesuga seotud kriminaalasjade menetluste pikkusel.

Võrdlustabelite eesmärgiks ei ole hinnata õigusemõistmise toimimist liikmesriikides, vaid anda usaldusväärset infot kohtusüsteemi arendamiseks ja õigusemõistmise täiustamiseks. Infot ülevaate koostamiseks kogutakse erinevatest allikatest. Olulisimad andmed saadakse Euroopa  Nõukogu õigussüsteemi tõhususe hindamise komisjonilt (CEPEJ), aga ka Euroopa kohtute nõukogude võrgustikult, Euroopa Liidu kõrgemate kohtute presidentide ühenduselt, Euroopa advokatuuride ja õigusliitude nõukogult (CCBE) ning Euroopa Liidu õigusloome valdkondlikelt komisjonidelt.

Loe edasi “Eesti kohtumenetlus on Euroopas üks tõhusamaid ja kiiremaid” →

0

Ilmus märgiline teos Eesti tippsotsiaalteadlastelt

Hiljuti ilmunud raamatu Eesti ühiskond kiirenevas ajas : uuringu “Mina. Maailm. Meedia” 2002-2014 tulemused on 12 aasta vältel läbi viidud uuring ning seda võib vabalt nimetada Eesti sotsioloogia üheks tähtteoseks. Artiklite kogumikus antakse põhjalik ülvaade Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti ühiskonna muutumist käsitleva pikaajalise uurimisprojekti “Mina. Maailm. Meedia” peamistest tulemustest. Uuring põhineb küsitlustel, mis viidi läbi aastatel 2002, 2005, 2008, 2011 ja 2014. Lisaks empiirilisele materjalile pakub raamat ülevaadet Eesti sotsioloogia arengust ning tutvustab nüüdisaegseid teoreetilisi ühiskonnakäsitlusi. Raamat on suunatud nelja põhiküsimuse selgitamisele. Mis on Eesti ühiskonnas viimasel paaril aastakümnel toimunud? Kuidas kirjeldada praegust Eesti ühiskonda? Mis suunas kujundavad ühiskonna arenguid nüüdisaegsed poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised muutused? Millised uued ühiskondlikud jõujooned on kujunemas? Üksikasjaliku vaatluse alla on võetud Eesti tee stagnatsiooniajast tänapäeva: väärtused, identiteedid, hinnangud muutustele ja elule ENSV-s, eri rahvarühmade elutingimused, poliitiline ja kultuuriline aktiivsus, aja- ja meediakasutus, venekeelse elanikkonna lõimumine, põlvkondade eristumine jne. Raamatu toimetajateks on Eesti sotsioloogia raudvara: Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus ning Triin Vihalemm.

0

Kuidas leida infot parlamendiraamatukogu kohta?

Ilmunud on voldik Parlamendiraamatukogu. Sellega kajastame infot meie tegevuse, väljaannete, infoallikate aga ka sotsiaalmeedia kanalite ja kontaktide kohta.

 

0

Türgi ja Euroopa Liit

14. aprillil 1987 esitas Türgi avalduse liitumaks Euroopa Ühendusega. Sellest on möödunud juba 34 aastat, kuid siiani on Türgi kandidaatriigi staatuses.

Türgi ja Euroopa Liidu suhete juured ulatuvad koguni 1959. aastasse, mil Türgi soovis astuda Euroopa Majandusühenduse liikmeks. 1963. aastal sõlmitigi Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel assotsiatsioonileping. Türgist sai ametlik Euroopa Liidu kandidaatriik 1999. aastal, liitumisläbirääkimised algasid aga alles 2005. aastal. Kandidaatriigi staatus on Türgil säilinud siiani. Ellu on viidud mitmeid poliitilisi reforme, mis on Euroopa Liiduga ühinemiseks olulised, kuid muutused on olnud liialt aeglased või ebapiisavad. Loe edasi “Türgi ja Euroopa Liit” →

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑