23. juunil 2016 toimunud referendumil otsustasid britid Euroopa Liidust lahkuda. Nüüd on päevakorral edasised sammud.

Liikmesriigi õigus ühendusest välja astuda on kirjas Euroopa Liidu lepingu artiklis 50, mis paneb ühtlasi paika raamistiku lahkuva riigi ja ELi vahel peetavateks kõnelusteks. Lahkuva liikmesriigi ja liidu vahel sõlmitakse leping, mis sätestab väljaastumise korra. Lepingule peavad nõusoleku andma nii Euroopa Parlament kui ELi Nõukogu.

2016. aasta 15. detsembril toimunud ELi liikmesriikide mitteametlikul kohtumisel lepiti kokku Brexit´i kõneluste korralduslikus struktuuris, kus poliitiline kontroll protsessi üle on Euroopa Ülemkogul ning liidu läbirääkijaks on Euroopa Komisjon. Lahkumisläbirääkimiste ELi poolne juht on Euroopa Komisjoni endine asepresident Michel Barnier, Euroopa Parlamenti esindab läbirääkimistel Guy Verhofstadt.

2016. aasta veebruaris 2017 avalikustas Ühendkuningriigi valitsus nn Valge raamatu, mis sisaldab 12 Euroopa Liidust lahkumise põhimõtet. Briti peaminister Theresa May on lubanud käivitada EList lahkumise protsessi hiljemalt märtsi lõpuks. 13. märtsil andis Briti parlament peaminister Theresa Mayle heakskiidu alustada Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise protsessiga. Nõusolekule eelnes vägikaikavedu parlamendi alam- ja ülemkojavahel. Ülemkoda otsustas sisse viia kaks lisatingimust, millest üks puudutas ELi kodanike õigust jääda Suurbritanniasse pärast Brexitit ja teine, et lahkumisplaani suhtes peab jääma viimane sõna parlamendile. Kuna alamkoda muudatusettepanekud ei toetanud, jäi eelnõu parlamendis muutmata. Brexiti-eelnõu peaks saama kuningliku nõusoleku ja muutuma seaduseks 14. märtsil.

Euroopa Liit kavandab Brexiti-teemalist tippkohtumist 6. aprillil, juhul kui Suurbritannia on ühendusest lahkumiseks vajaliku 50. artikli käivitanud. Erakorralisel Brexiti-kohtumisel annavad ELi liikmesriikide liidrid Euroopa Komisjonile mandaadi juhtida läbirääkimisi Ühendkuningriigiga.

Brexit´i arengutel hoiab silma peal Euroopa Liidu infokeskuse koostatud fookusleht, mis koondab nii Suurbritannia EList lahkumise teaduslikke käsitlusi kui ka Eesti meedias avaldatud arvamuslugusid ning päevakajalisi uudiseid.