25. aastat tagasi, 1992. aasta 7. veebruaril, allkirjastasid 12 liikmesriigi valitsusjuhti Euroopa Liidu sünnidokumendi – Maastrichti lepingu.
Lepinguga kaasnes palju uut. Näiteks loodi Euroopa Liidu kodakondsus, suurendati Euroopa Parlamendi võimu, pandi alus Euroopa majanduse- ja rahaliidu loomisele. Maastrichti lepinguga hakati rääkima ka Euroopa Liidu kolmest sambast: Euroopa ühendused, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, õigusalane koostöö justiits- ja siseasjades. Sambaid ühendavad n-ö katus ehk Euroopa Liidu ühised eesmärgid ja vundament ehk Liidu arengutingimused.
Mitmete riikide poliitikud nägid ette, et nende valijad ei pruugi leppida rahvusülesuse tugevdamisega. Seetõttu kirjutati Maastrichti lepingusse sisse subsidiaarsuse printsiip, mis tähendab, et Euroopa Liit tegeleb ainult probleemidega, milleks ta on paremini valmis kui liikmesriigid või kohalikud võimud.
Liikmesriikide vastuseisu tõttu käis Maastrichti leping läbi kohtute kadalipu nii Ühendkuningriigis kui Saksamaal. Rahvahääletus korraldati koguni kolmes riigis. Referendumi tulemusel kiideti Maastrichti leping heaks Iirimaal ja Prantsusmaal. Küll aga Taanis hääletati napilt lepingu vastu. Eesistujamaa Ühendkuningriik kauples Taanile välja mitmed erisused, millega teised liikmesriigid nõusse saadi.
Maastrichti leping allkirjastati 7. veebruaril 1992, leping jõustus järgmise aasta 1. novembril.
Raamatusoovitused:
Maastricht and beyond : building the European Union / edited by Andrew Duff … [et al.]
Kasutatud materjalid:
Euroopa Parlamendi ELi teemalised teabelehed
Euroopa ühendamise lugu / Paavo Palk. – Tallinn : Argo, 2003 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda). – 296 lk. : ill. ; 22 cm.
Foto: © European Communities, 1992
Lisa kommentaar