Digitaalse ühtse turu saavutamise üheks abinõuks on autoriõiguse seadusandluse kaasajastamine. Autoriõiguse raamistik EL-s on killustunud ega arvesta tänase tehnoloogiaga olles pigem takistuseks kui võimaluste loojaks.
14.septembril 2016 esitas Euroopa Komisjon ettepanekud autoriõiguse eeskirjade ajakohastamiseks. Ettepanekud sisaldavad järgmisi eesmärke:
- digitaalse sisu suurem valik ning selle kättesaadavus internetipõhiselt ja piiriüleselt;
- täiustatud autoriõiguse eeskirjad teadus-, haridus- ja kultuuripärandi valdkonna asutuste tarbeks ning puudega inimeste kaasamiseks;
- õiglane ja jätkusuutlik turg loovisikutele, loometööstusele ja ajakirjandusele.
Euroopa Komisjoni sõnastatud sihid autoriõiguse reeglistiku moderniseerimiseks on kahtlemata õilsad, ometi pälvisid meetmed nendeni jõudmiseks avalikkuselt palju kriitikat (piisab kui otsida internetist fraasi „copyright proposals“). Arvustatud on sätteid, mis käsitlevad ajakirjandusväljaannete kirjastajate õiguste kehtestamist (art 11), teenusepakkuja kohustust rakendada meetmeid kasutajate poolt üles laaditud sisu autoriõigusega vastavuse tuvastamiseks (art 13) või teksti- ja andmekaeve kasutamise piirangud (art 3-6). Samuti asjaolu, et käsitlemata on jäänud näiteks e-raamatute laenutamine.
On igati tervitatav, et käsitlemist on leidnud ka läbimüüdud teoste kasutamine kultuuripärandi asutuste poolt (art 7-9), kuid asjaomased organisatsioonid ei pea väljapakutut probleemi lahenduseks.
Juristid on välja toonud direktiivi ettepanekute õigusselgusetuse ning kohatise vastuolu kehtiva õigusega.
2017.a. esimesel poolel algavad ettepanekute arutelud Euroopa Parlamendis ja Komisjonis.
Seisukohti ühendustelt ja organisatsioonidelt:
The Center for International Intellectual Property Studies (CEIPI)
The Disruptive Competition Project (DisCo)
Raamatukogud ja Kultuuripärandi asutused
Foto: Euroopa Komisjon
parlafon.com 
Lisa kommentaar