Otsi

Open Search
Kuu

jaanuar 2017

E-valitsus ja e-riik

Eesti e-tehnoloogia on jätkuvalt tema üheks tugevaimaks küljeks.
ÜRO aruandes E-Government in Support of Sustainable Development on Eesti asetatud nimekirja 193 riigi hulgas 13. kohale.

Eesti tõusis 2014. aasta reitinguga võrreldes kahe koha võrra ja 2012. aastaga võrreldes seitse kohta ülespoole. Esimestel kohtadel olid ÜRO analüütikute hinnangul Suurbritannia, Austraalia, Lõuna-Korea ja Singapur.

ÜRO uuringu autorite poolt uuritud riigid reastuvad tabelis keskmise hinde alusel nelja põhiindeksit arvestades: veebiteenused (OSI), inimkapital (HCI), telekommunikatsiooni-taristu (TII), e-valitsuse areng (EGDI). Kõik need indeksid koosnevad omakorda arvukatest parameetritest: internetikasutajate suhtarv, laua- ja mobiiltelefoni kasutajate arv, avalike teenuste veebiportaalid ja nende kättesaadavus riigi kodanikele jt.
Statistilisi andmeid riikide kohta loe ÜRO veebist.

0

Vanus ja töösuhted

Vananev elanikkond mõjutab tööturgu. Töösuhted on muutunud paindlikumaks ning tööturg peab kohanema muutustega, sh tööjõu vanusega. Vanuselise diskrimineerimisega seotud küsimused nõuavad üha suuremat tähelepanu. Eraõiguse professorite, Lundi ülikooli õigusteaduskonna uurimisprogrammi Norma juhi Ann Numhauser-Henningi ja dekaani Mia Rönmari koostatud mahukas käsitlus Age discrimination and labour law : comparative and conceptual perspectives in the EU and beyond analüüsib mittediskrimineerimise regulatsioonide ja tööõiguse vastastikuseid seoseid Euroopa Liidu ja üheksa liikmesriigi (sh Soome ja Leedu) riigisiseses õiguses. Vaadeldakse ka arenguid Austraalias, Jaapanis, Ladina-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Ameerika Ühendriikides ning Euroopa Kohtu praktika mõju.

Teemakohaseks lisalugemiseks väike valik uuemat kirjandust ja artikleid otsinguportaalist:

Challenges of active ageing : equality law and the workplace / Simonetta Manfredi, Lucy Vickers (eds.). – London : Palgrave Macmillan, 2016. – XXVIII, 345 lk. Loe edasi “Vanus ja töösuhted” →

0

Tunnustatud majandusteadlase raamat euroalast

Majandusteadlase Joseph Stiglitzi uus raamat „The Euro and it’s threat to the future of Europe“

Raamatu esimene pool kirjeldab euroala nõrku kohti ja probleeme ning autor toob välja vigu, mida on eurotsooni süsteemi väljatöötamisel tehtud. Euro on põhjustanud ebavõrduse kasvu, kirjutab Stiglitz. Kuigi euro toodi käibele, et ühendada Euroopa ja kasvatada jõukust, siis on läinud vastupidi. Stiglitzi väitel on Euroopa stagnatsiooni põhjuseks see, et see ühisraha on käibel erineva tasemega riikides. Autori arvates praegune süsteem soosib lahknemist, mitte koondumist. Autor toob välja põhjusi, miks euroala on ebastabiilne ja mis on selle puudused.

Aga samas pakub ka lahendusi ja meetmeid euroalas, mis võiksid päästa Euroopa ja ka maailma majanduse. Stiglitzi pakutud kolm peamist lahendust on: reformid euroala struktuuris ja liikmesriikidele kehtestatud poliitikas; hästi juhitud lõpp ühisrahale; või võtta kasutusele „paindliku euro“ süsteem. Mida majandusteadlane nende ideede all silmas peab, on kirjeldatud raamatus.

0

Autoriõiguse kaasajastamisest Euroopa Liidus

Digitaalse ühtse turu saavutamise üheks abinõuks on autoriõiguse seadusandluse kaasajastamine. Autoriõiguse raamistik EL-s on killustunud ega arvesta tänase tehnoloogiaga olles pigem takistuseks kui võimaluste loojaks.

14.septembril 2016 esitas Euroopa Komisjon ettepanekud autoriõiguse eeskirjade ajakohastamiseks. Ettepanekud sisaldavad järgmisi eesmärke:

  • digitaalse sisu suurem valik ning selle kättesaadavus internetipõhiselt ja piiriüleselt;
  • täiustatud autoriõiguse eeskirjad teadus-, haridus- ja kultuuripärandi valdkonna asutuste tarbeks ning puudega inimeste kaasamiseks;
  • õiglane ja jätkusuutlik turg loovisikutele, loometööstusele ja ajakirjandusele.

Loe edasi “Autoriõiguse kaasajastamisest Euroopa Liidus” →

0

Euroopa Liidu eesistujamaa Eesti

Eesti on 2017. aasta teisel poolaastal esmakordselt ELi Nõukogu eesistujamaa. Nõukogu eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesti võtab eesistumise teatepulga üle Maltalt, et see siis kuus kuud hiljem Bulgaariale edasi anda.

Vahetult enne eesistumist valmib Eesti sisuprogramm, mis sisaldab meie riigile olulisi EL-i poliitika fookusteemasid nagu välis- ja sisejulgeolek (kriiside ohjamine EL-i naabruses, terrorism ja rändekriis, sisejulgeoleku e-lahendused), majandus ja heaolu (ühtne turg ja digitaalne turg, e-lahenduste ja infoühiskonna tugevdamine, energialiit, ühendused) ning idapartnerite tugevam sidumine Euroopaga. Sisuprogrammi arutelu toimub valitsuses 12. jaanuaril.

Loe edasi “Euroopa Liidu eesistujamaa Eesti” →

0

Fookuses on julgeolek ja kaitse

Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on Suurbritannias toimunud referendumi järel suures muutumises. Ühenduse uus julgeolekustrateegia dokument ärgitab liikmesriike suurendama panust enda kaitsesse.

Euroopa Liidu infokeskuse värske fookusleht koondab ELi välisjulgeoleku ja kaitsepoliitika materjale, andes ülevaate valdkonna olulisematest dokumentidest, temaatilistest raamatutest, teadusartiklitest, Eesti meedia kajastustest ning internetiallikatest.

Varem on ilmunud Pagulaskriisi, Brexiti, TTIP ja Digituru teemalised fookuslehed. Kõiki vaatluse all olevaid teemasid täiendame jooksvalt uute materjalidega.

Vaata ka Summaria Europensia nr. 1, 2015 „Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika“.

Foto: Sgt Rupert Frere, RLC

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑