Mõiste Eesti kodanik ulatub koguni 1918. aastasse, mil Maanõukogu võttis 26. novembril vastu määruse Eesti kodakondsuse kohta. Määruses on kirjas muuhulgas ka täna teada-tuntud tõde, et ükski isik ei tohi omada samaaegselt Eesti Vabariigi ja mõne muu riigi kodakondsust. Samuti on selgelt välja toodud, et Eesti Vabariigi kodakondsus saadakse kas sünniga või naturalisatsiooni korras. Tänaseks on Eesti kodanikuks olemine saanud aga laiema tähenduse: Eesti kodanik on ka Euroopa kodanik.
UNICEFi 70. aastapäeva tähistamiseks ilmus raamat For Every Child, Hope: UNICEF @ 70, 1946–2016, milles esitletakse tipphetki organisatsiooni tööst lastega 1946. aastast kuni tänapäevani. Väljaanne rõhutab lootust paremale tulevikule tänu UNICEFi ja partnerite aktiivsele tegevusele. UNICEFi tegevus toetub 1989. aastal ÜRO Peaassambleel vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsioonile.
Vaata UNICEFi aruandeid:
The State of the World’s Children 2016: A fair chance for every child
Clear the air for children (UNICEF)
Tutvu aktuaalsete teemadega ja loe uuemaid väljaandeid:
Lastekaitse Liit
Lasteombudsman
ÜRO Laste Õiguste Komitee
UNBISnet (ÜRO dokumendid jm väljaanded)
Euroopa Nõukogu veebileht
ILO statistika lapstööjõu kohta
UNESDOC (UNESCO väljaanded)
UNESCO haridusprogramm
OECD iLibrary
WHO IRIS (Maailma Terviseorganisatsiooni väljaanded)
IOM väljaanded (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon)
Euroopa Nõukogu (EN) avaldas oktoobris Euroopa õigussüsteemi tõhususe hindamise komisjoni (CEPEJ) raporti European judicial systems. Efficiency and quality of justice, milles võrreldakse ENi 45 liikmesriigi (sh Eesti) õigussüsteeme. Vaadeldakse kohtute eelarvet, koosseisu, töökorraldust, kohtuasjade hulka ja kohtute töö kvaliteeti ning tuuakse välja valitsevad arengusuunad kohtute tegevuses.
Analüüsi lisana valmis mahukas ülevaade IT-lahenduste kasutamisest kohtutes. Vaata: Use of information technology in European courts.
Koos raportitega esitleti uut vaba juurdepääsuga dünaamilist andmebaasi CEPEJ-STAT, mis sisaldab ENi liikmesriikide õigussüsteemidega seotud erinevaid andmeid.
Väikest kokkuvõtet Eesti õigussüsteemi osast raportis vaata www.kohus.ee.
Täiendasime ka meie ajaveebi õiguse andmebaasi Euroopa riikide kohtusüsteemide ja konstitutsioonikohtute linkidega. Vaata siit.
Parlamendiraamatukogu rolli mõtestab Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu juhataja Karmen Linask
Miks Rahvusraamatukogu on parlamendiraamatukogu
Eesti on üks väheseid riike, kus rahvusraamatukogu ja parlamendiraamatukogu on ühendatud. Sarnased raamatukogud maailmas on USA Kongressi Raamatukogu ja Jaapani Rahvusraamatukogu. 1918. a asutatud raamatukogu loodi algselt Riigikogu jaoks katmaks seadusandliku tegevuse vajadusi. Tänaseks oleme kasvanud rahvusraamatukoguks, kogudes, hoides ja tehes kättesaadavaks kogu rahvusliku kirjavara. Kindlasti on meie väikese riigi puhul säästlikum ja otstarbekam üks korralik raamatukogu, mida saab kasutada nii Riigikogu liige, ametnik, spetsialist, üliõpilane kui huviline.
Tänase raamatukogu puhul oleme tänulikud kauaaegsele direktrissile Ivi Eenmaale, tänu kelle initsiatiivile sai taasloodud riigivalitsemiseks vajalik seadusandlik kogu. Taasiseseisvumise algusaastatel oli õiguskirjanduse hankimisel abiks näiteks USA Kongressi Raamatukogu ja Austria valitsus. Rahvusraamatukogu on ka 14 rahvusvahelise organisatsiooni hoiuraamatukogu, siit leiab materjale, dokumente ja andmebaase Euroopa Liidu, NATO, IMF, ILO, ÜRO jt kohta.
Kellele on parlamendiraamatukogu suunatud?
Lisaks Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonide infoteenindusele saavad meie kogusid ja väljaandeid kasutada kõik õigus- ja ühiskonnateaduste huvilised. Suure osa kasutajaskonnast moodustavad ministeeriumite ja ettevõtete spetsialistid, juristid ja tudengid. Hea meelega toetame riigiasutuste töötajaid tööks vajaliku taustamaterjali otsimisel, olgu selleks siis teadusartiklid, uuringud, raportid, teiste riikide praktika jne.
Võin julgelt öelda, et meil on Eesti parimaid õiguskirjanduse kogusid, panustame aktiivselt majanduse, poliitika ja Euroopa Liidu kirjanduse hankimisse. Uue teemana kogume koos ekspertide abiga infomanipulatsioonide, desinformatsiooni ja meediapädevuse kirjandust ning korraldame üritusi. Parlamendiraamatukogude üks eripära on koostada akadeemilist kirjandust ja teadusartikleid tutvustavaid teemaväljaandeid. Seda teeme ka meie. Näiteks avaliku sektori teadusuuringuid tutvustab Ühiskonnauuringud, värskeid õigusalaseid teadusartikleid Summaria Iuridica
Kui väljaannetes tutvustatavaid artikleid või raamatuid ei ole võimalik veebist täistekstidena saada, ootame teid raamatukokku lugema või koju laenama ning võimalusel saadame e-tekste meilile. Samuti aitame leida soovitud teema kohta materjale, olgu see siis desinformatsioon, teenuse disain või ettevõtlusteooriad. Korraldame koolitusi, aruteluõhtuid, koostame e-näitusi ja ajaloolisi sündmusi kajastavaid väljapanekuid. Olen väga uhke meie oma ala spetsialistidest nais/meeskonna üle, kes on hingega asja juures, kelle silm särab nii lugemissaalis kui ka teemapäringuid lahendades!
Millal saab raamatukogu külastada?
Meid leiab Tallinnas, Narva mnt 11 esimeselt korruselt E-R 10-20, L 12-19.
Küsimusi ootame: riigiraamatukogu@nlib.ee
Olete väga oodatud 1. korruse lugemissaalis (valdkonnad: õigus, majandus, poliitika, sotsioloogia, statistika, infoteadused, psühholoogia, ettevõtlus, juhtimine, desinformatsioon, Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid)
Riigikogu liikmed ja ametnikud saavad külastada meie Toompea lossis asuvat lugemissaali.
Meeldivate kohtumisteni raamatukogus ja uudiskirja vahendusel
Ameerika Ühendriikides aset leidvate presidendivalimiste valguses on igati sobilik tutvustada artiklit, milles kirjutatakse praeguse hetke prominentseimast naispoliitikust USAs. Artikkel on Demokraatliku Partei kandidaadist Hillary Clintonist ning tema lingvistilistest stiilidest aastatel 1992 – 2013. Clintoni pikk ja mitmekesine poliitiline karjäär annab olulise aluse uurimaks seda, kuidas naispoliitikud end strateegiliselt avalikkusele esitlevad. Tuginedes poliitilisele psühholoogiale, poliitilisele kommunikatsioonile, sotsiaalpsühholoogiale ja lingvistikale, vaadeldakse Clintoni kõnestrageegiaid erinevatel ajahetkedel, nende maskuliinsust ja feminiinsust ja selle kõige seost poliitikamaailmas tippu jõudmisega. Muutused Clintoni lingvistilises stiilis peegeldavad soorollide esinemist, ootusi poliitilistele liidritele ning maskuliinseid norme, mis on levinud poliitilistes institutsioonides.
Artikkel on ilmunud ajakirjas Perspectices on Politics pealkirjaga „Talk “Like a Man”: The Linguistic Styles of Hillary Clinton, 1992–2013“ (autor Jennifer J. Jones).
Ühiskonnauuringud – väljaanne annab ülevaate Eesti avaliku sektori asutuste ja mõttekodade koostatud uuringutest ja väljaannetest.
Dixi. Riigikogu liige on öelnud – väljaanne pakub põhjalikku ülevaadet parlamendiliikmete veebis ja trükis avaldatust.
Summaria Iuridica – võrguväljaanne, mis sisaldab eestikeelseid kokkuvõtteid ja valiknimestikku välisajakirjades ilmunud õigusalastest kirjutistest, ilmub 5 korda aastas. Loe edasi “Parlamendiraamatukogu väljaanded”
Rahvusraamatukogust saab kvaliteetset võõrkeelset erialakirjandust lugemissaalidest laenata koju kolmeks päevaks.
– Õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalist laenutame kaasa võõrkeelset õiguskirjandust ja rahvusvaheliste organisatsioonide väljaandeid. Loe edasi “Nüüd 3 päevaks sinu”
Tehnoloogia kiire areng toob endaga kaasa uudsed lähenemised ja ideed poliitilisel maastikul. Ajastul, kus areng toimub kiirelt ning olukord maailmas on üha keerulisem, on järjest olulisem mõista seda, kuidas erinevad digitaalsed lahendused pakuvad uusi võimalusi poliitikas osalemiseks. Raamat “Information Politics, Protests, And Human Rights in the Digital Age” selgitab, kuidas erinevad ühiskonnad kohanevad digiajastuga. Raamatus kirjeldatakse, kuidas sotsiaalmeediat ja internetti kasutatakse poliitiliste ja sotsiaalsete muutuste mõjutamiseks maailma rahutumates piirkondades – huvitavaid näiteid on Palestiinast, Türgist, Ukrainast ja Iraanist.
Kogume kokku ministeeriumites, mõttekodades ja muudes asutustes läbi viidud uuringud.
Värskelt valminud Ühiskonnauuringute numbris saab näha ülevaadet nii finantsstabiilsusest kui tööturu olukorrast; kirjeldatud on noorsootöös osalevate noorte rahulolu; ülevaade on antud tervishoiutöötajate tunnipalkadest 2016. aasta märtsi seisuga; edastatud on riikliku vanaduspensioni kui ka tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsid ning veel palju muud.
Tutvu viimase Ühiskonnauuringute numbriga siin.
Varasemaid Ühiskonnauuringute numbreid saab vaadata DIGARis.
parlafon.com 