Täna, 3. oktoobril 1926. aastal algas Viinis esimene Paneuroopa kongress, mis avati suurejooneliselt sõnadega: “Paneuroopa on Euroopa suur vendluse revolutsioon.”

Paneuroopa liikumise eestvedajaks ja presidendiks oli Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi. Ta leidis, et Euroopa liigub rahvusliku vaenu ja võistlemise tulemusena uue sõja suunas. Paneuroopa Liitu luues püüti leida võimalusi, kuidas killustunud Euroopa saaks kindlustada ja kaitsta oma rahu, vabadust ja majandust. Eesmärgiks ei olnud luua kaubandusliit, vaid ühendada Euroopa inimeste hüvangu nimel.

Coudenhove-Kalergi tutvustas avalikkusele oma ideed Paneuroopast esmakordselt 1922. aastal. Liikumine laienes aga 1926. aastal peetud esimese Paneuroopa kongressiga, mille järel loodi mitmetesse Euroopa riikidesse Liidu kohalikke harusid. Eesti poliitikutest oli Paneuroopa Liiduga kõige rohkem seotud Eesti Vabariigi välisminister ja diplomaat Karl Robert Pusta, kes oli Paneuroopa Eesti Ühingu loomise algataja.

Paneuroopa ideed olid Euroopa riikides ja poliitikute seas populaarsed. Liitu toetas muuhulgas ka hilisem Rahvasteliidu president Aristide Briand. Siiski ei suutnud Paneuroopa liikumine tagada rahu ja ära hoida Teist maailmasõda.

„Kongress oli algus, eelmäng. Ja siiski annab see meile õiguse korrata sõnu, mida Goethe on seoses Valmyga kirja pannud: „Siin ja täna algab uus peatükk maailma ajaloos ning me võime öelda, et olime kohal!“ Coudenhove-Kalergi, 6. oktoober 1926. a. Viinis, Paneuroopa esimese kongressi lõpukõnes.