Saksamaal loodi võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinike ametikohad ca 25 aastat tagasi. Toonastel sotsiaalpoliitilistel põhjustel oli vaja toetada just naisi, et suurendada nende tööhõivet avalikus teenistuses. Sellest eesmärgist lähtus ka regulatsioon. Praeguseks on jõutud olukorda, kus peaaegu 100% võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikke nii liidu kui ka liidumaade tasandil on naised. Seetõttu on hakatud üha rohkem küsima, miks mehedki ei võiks sellel ametikohal töötada. Kas kehtestatud piirangud on sooline diskrimineerimine? Kuidas tõlgendada põhiseadust ning meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet? Mis tingimustel võiksid ka mehed töötada võrdõiguslikkuse volinikena?

Saksa õigust analüüsib artikkel: Erzinger, Liza. Männer als Gleichstellungsbeauftragte im öffentlichen Dienst // Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht  (2016) nr. 6, lk. 337-408.

Artikkel on leitav andmebaasist BeckOnline ning Rahvusraamatukogu registreeritud kasutajale kättesaadav otsinguportaali kaudu.